Polnudki nii juhmid: neandertallased hankisid uusi tööriistu ookeani sukeldudes
Neandertallased polnud sugugi nii saamatud ja nürimeelsed, nagu kunagi arvati. Meie lähedase sugulasliigi esindajate kehahoiak meenutas inimese oma ja nad kõndisid püsti kahel jalal nagu meiegi. Nüüd tuleb välja, et vähemalt mõned Lääne-Euroopa neandertallaste asurkonnad käisid isegi regulaarselt ujumas.
Itaaliast neandertallaste kunagise elupaiga arheoloogilistel väljakaevamistel leitud 171 merekarbi hiljutine analüüs annab mõista, et sealse, nüüdseks ammu välja surnud asurkonna liikmed sukeldusid juba ammu enne nüüdisinimeste saabumist ja nende kalapüügivõtete rakendamist tööriistade järele ookeanipõhja.
Muististe leiukoht, Grotta dei Moscerini koobas, kaevati välja 1949. aastal. Leidude vanuseks on hinnatud rohkem kui 70 000 aastat — see tähendab, et need pärinevad perioodist, mil nüüdisinimesed polnud veel kogu Euroopas kanda kinnitanud.
Paraku pole koobas enam ligipääsetav, kuid sellest kogutud 171 merekarpi on kümnendite vältel hästi kureeritud, mis on võimaldanud läbi viia mikroskoopilisi analüüse ja nende alusel näidata, et neandertallased olid suutelised seniarvatust palju enamaks.
Paljudel karpidest leidus nimelt märke sellest, et neid on kasutatud tööriistadena, ehkki seni pole selge, kas neandertallased ka merekarpide sees olnud liha sõid.
Teadusajakirjas PLOS ONE avaldatud uurimuse tulemused täiendavad kasvavat hulka tõendeid, mis viitavad sellele, et neandertallased ei piirdunud karpide järele vette kahlamisega. Sarnased väljakaevamispaigad ja anatoomia-uuringud annavad mõista, et madalas, arvatavasti kahe kuni nelja meetri sügavuses vees sukeldumine oli nende muistsete inimlaste seas levinud tava.
Näiteks esines ühe mullu augustis ilmunud uurimuse kohaselt neandertallaste välimises kuulmekanalis äärmiselt sageli eksostoose (väljaulatuvaid luulisi moodustisi), mis vähemalt inimestel seonduvad sageli külma veega kokkupuutumise mõjudega.
Ühe võimaliku selgituse kohaselt tähendab see, et neandertallased tegelesid sageli ressursside hankimisega veekogudest, ehkki pikka aega peeti tolle liigi esindajaid taoliste saavutuste jaoks liiga ebaintelligentseteks.
Teised hiljutised uurimused on tuvastanud tõendeid sellest, et Prantsusmaal võisid neandertallased isegi mageveekogudest kala püüda, ehkki paljude ekspertide hinnangul olnuks selline ülesanne nende jaoks liiga keeruline.
Võrreldes kaldale uhutud objektide kogumisega on karpide toomine merepõhjast aega ja energiat nõudev ettevõtmine, kuid värske uurimuse autorid rõhutavad asjaolu, et merepõhja mattunud karbid on sageli kaldale uhutud karpidest märksa paksemad.
See tähendab, et veepõuest toodud karbid kõlbasid tööriistade valmistamiseks palju paremini, kuid neandertallased polnud huvitatud ainult karpidest.
Värske uurimus tuvastas koopaleidude seast esmakordselt jäänuseid pimsskividest, mida tõenäoliselt kasutati kaabitsatena ja mis olid ilmselt Napoli lahte kandunud lähedal pursanud vulkaanidest.
Tundub, et mida rohkem me oma kadunud ürgkaimudest teada saame, seda vähemaks jääb erinevusi meie liikide vahel.
