Videomängude ajalugu võinuks kujuneda hoopis teistsuguseks, kui Nintendo ja Sony ühine, 1980ndate lõpus ja 90ndate alguses arendatud mänguseade oleks tõepoolest valmis saanud ja müügile jõudnud.

Paraku ei saanud kaks hiidu rahajaotamise osas kokkuleppele ja liit läks hingusele. Videomänguäris seni vähekogenud Sony otsustas selle tulemusel iseseisvalt õnne proovida ja tõi detsembris 1994 turule esimese PlayStationi, mis kujunes koos oma järeltulijatega tänaseni müüduimaks n-ö suureks konsooliks üldse.

Sony ja Nintendo kunagine ühine seadmeprototüüp on videomänguentusiaste alati põnevile ajanud ning selle kohta on aja jooksul ka üht-teist põnevat veebi jõudnud. Nüüd tekkis aga võimalus seda ka osta.

Prototüübist valmis kokku ainult umbes 200 eksemplari, seega pole hind kaugeltki madal. Ja müügil pole see tavalises (e-)poes, vaid mõistagi oksjonil.

Muuhulgas hellitlevalt Nintendo PlayStation’iks kutsutav seade on koguni nii ihaldusväärne, et uudise kirjutamise hetkel on kõrgeim panus 350 000 USA dollarit ehk ca 323 000 eurot.

Müüjad väidavad, et omandasid aparaadi pankrotioksjonil, mis juhuslikult sisaldas kunagisele Sony tegevjuhile Olaf Olafssonile kuulunud esemeid, ja said leiu väärtusest aru hiljem tänu ühele Redditi-postitusele.

Oksjon kestab kuni 6. märtsini. Selle pidajad väidavad, et nad loobusid juba 1,2 miljoni dollari suurusest pakkumisest, mis tehti väljaspool enampakkumist.

Sony ja Nintendo ühisseadmest on aeg-ajalt veebi ka pilte ja klippe jõudnud. Heauskselt eeldades, et see on tõene, julgen esitleda ühte sellist klippi aastast 2015:

Sony näeb hetkel muide kuulu järgi kurja vaeva, et oma järgmine PlayStation masstootmiskõlbulikuks saada ja normaalse hinnaga pealekauba. Eelkäija PS4 jõudis USA-s turule 399 dollari eest, sel ringil on baashind usutavasti 450-470 dollarit.

Koroonaviiruse-epideemia tõttu on tehnoloogiatootmine nagunii häiritud – enamik sellest toimub ju endiselt Hiinas – ja eriti olla Sonyl puudus DRAM-töö- ja NAND-välkmälust.

[HILJEM LISATUD] Nintendo PlayStationi ostis enampakkumisel 360 000 USA dollari eest USA tehnoloogiaärimees Greg McLemore, kes kogus 1990ndate lõpus tuntust portaalidega Toys.com ja Pets.com.