Teadlane vastab: kas robotid võtavad tulevikus meie töö ära?

Robotid sobivad praegu kõige paremini nüri, ohtliku ja musta töö tegemiseks, kuid seda, et nad peagi lihast ja luust inimesed tööta jätavad, pelgama ei peaks, räägib arvutiteadlane Maarja Kruusmaa.

Sõna „robot“ on tulnud slaavikeelsest sõnast tüvega, mida tunneme vene keelest- „работать“ (e.k. töötama). Algselt mõeldi selle all just füüsilist tööd ning tööd, mis on inimesele raske, ebameeldiv ja tüütu. Kui vaadata automatiseerimise ajalugu, siis on need tegevused, mis automatiseerimise ja robotiseerimise seisukohalt kõige paremad. Mõnikord öeldakse ka, et robotid töötavad 3-D keskkonnas, kuid see ei tähenda mitte kolme dimensiooni, vaid selle all mõeldakse inglise keeles „dirty, dull and dangerous“. Ehk tööd, mis on mustad, igavad ja ohtlikud.

Heaks näiteks on kosmosemissioonid, sest need missioonid, kuhu roboteid on saadetud, on enesetapumissioonid, sest mitte ühtegi robotit, kes on välja saadetud, ei ole tagasi toodud. See teeb robotite kasutamise palju lihtsamaks. Loomulikult on need ka tööd, kus meil on tahtmine kasutada vastavat tehnikat, aga see on ka kõige lihtsam robotiseerida üksluiset liinitööd, mis koosneb ühtedest-samadest liigutustest.

Kas robotid võtavad tulevikus kõik inimeste tööd ära? Ilmselt ei võta. On tööd, mida on raske automatiseerida, võtame näiteks spektri teisest otsast, näiteks psühhoterapeudi töö. See pole töö, kus meil oleks vaja, et robotil oleks olemas füüsiline keha, vaid vaja on väga head sotsiaalset tundlikkust ja kontekstitunnetust, rääkimata erialaoskustest. Võime need teadmised ka ära formaliseerida, aga patsiendi käitumise tõlgendamine on väga situatsioonitundlik ja ma esialgu ei näe, et robotid suudaksid seda hästi teha.

Selliseid erialasid, kuhu robotid hakkama ei saaks, võib veel nimetada: näiteks õpetajaamet. See oleks ilmselt väga kuluefektiivne, kui me kõik õpetajad lahti laseksime ja robotid asemele paneksime. Kuid kas lapsed areneksid, nagu vaja ning kas neil oleks olemas keskkond ja kontekst, milles nad paremaks inimeseks kasvavad? Ma kahtlen selles.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.