Maal elutses kunagi autosuurune sarviline kilpkonn, kellel oli ka võrdväärne vaenlane
Colombiast ja Venezuelast leitud fossiilid näitavad, et Lõuna-Ameerikas elas kunagi kilpkonnaliik - Stupendemys geographicus -, mis kasvas kuni 13 meetri pikkuseks ja võis kaaluda kuni 1,3 tonni.
Nagu tohutust suurusest ja massist meeldejääva kogemuse loomiseks ei piisaks, leiti Stupendemys geographicuse isastel loomadel kaela piirkonnast kilbi küljest võimsad sarved, millega omavahel kakeldi. Seda näitasid loomade kehadelt leitud sügavad armid. Emastel loomadel sarvi ei olnud.
Üllataval kombel ei ole aga umbes seitse kuni 13 miljonit aastat tagasi Maal elutsenud Stupendemys geographicus kõige suurem kilpkonnaliik, kes kunagi meie planeedil elutsenud. Archelon ischyrose nime kandev liik, millesse kuuluvad isendid elasid 70 miljonit aastat tagasi, võisid kasvada koguni 4,6 meetri pikkuseks ja kaaluda üle kahe tonni.
See aga ei vähenda värskelt kaardistatud kilpkonnade võimsust. "Stupendemys geographicus liiki kuuluvad isendid olid suured ja rasked. Kui võtame arvesse pead, kaela, kilpi ja jäsemeid, olid kõige suuremad loomad umbes keskmise sõiduauto suuruse ja kaaluga," selgitas Edwin Cadena, kelle juhtimisel uut liiki uuriv teadustöö valmis.
Cadena sõnul olid loomad ka hea isuga. "Olendite söögilaud oli väga mitmekülgne. Sinna kuulusid näiteks väiksemad loomad - kalad, kaimanid ja maod, kuid ka erinevad molluskid ja taimed. Eriti meeldisid neile puuviljad ja seemned," loetles teadlane. Seda, mida loomad võisid süüa, oletatakse leitud lõualuu põhjal.
Kus sellised tohutud monstrumid aga elutsesid? Cadena sõnul viitab nii looma keha ehitus kui ka tema söögiharjumused sellele, et suure tõenäosusega elasid kilpkonnad suurte järvede ja jõgede põhjas. Sellised tohutud mageveekogudega alad asusidki Colombias, Venezuelas ja Brasiilias, enne Amazonase ja Orinoco jõgede teket, mis alad kuivemaks muutsid.
Loomal olid ka vägevad looduslikud vaenlased, näiteks Purussaurused - krokodillide ja kaimanite eellased, kes võisid samuti vägevat kasvu näidata ja sirguda kuni 11 meetri pikkuseks. Sellele, et loomad omavahel just hästi läbi ei saanud, viitab asjaolu, et ühe Stupendemyse fossiilist leiti umbes viie sentimeetri pikkune krokodillikihv.
