Autoomaniku ABC: uue mootori (ja auto) sissesõitmine
Vanasti räägiti mootori sissesõidust kui hädavajadusest, mis tagab auto tehnika pika eluea. Tänapäeval on see teema suuresti unustusehõlma vajunud, sest autod vahetatakse reeglina liisinguperioodi lõpus välja ja tekkinud probleemid jäävad järgmiste omanike kanda.
Uue mootori ja auto sissesõitmise soovitus ei ole tegelikult kuskile kadunud: tegutsemisjuhendi leiab käsiraamatust ja autoesinduseski antakse nõu esimesed tuhanded kilomeetrid rahulikumalt võtta.
Osal sõiduvahenditel on isegi vastav kleebis esiaknal, et omanikule tema vastutust neljarattalise sõbra tervise ja pika eluea eest meelde tuletada.
Sissesõit on jõuallika pikaealisuse garantii
Veel paar aastakümmet tagasi oli loogiline, et auto, ja eriti selle mootori pikaealisuse garantii on üks korralik sissesõit. Tänaseks on sissesõidu tegemine hääbuv trend ja paljud on seisukohal, et kaasaegsele autole sissesõitu polegi vaja teha.
Põhjenduseks tuuakse paremad materjalid ning mootorite täpsem ehitus. Polegi muud, kui osta Plekk-Liisu ja kasvõi otse rinkale!
Eesmärk pühendab abinõu
Kas teha mootorile sissesõit või mitte, taandub lõpuks sellele, mida soetatavalt sõiduvahendilt oodatakse. Kui plaanis on kuidagi vaid liisingu või garantiiperioodi lõpuni hakkama saada, siis pole erilist vahet.
Aga muutuvas maailmas, kus loodussäästu eesmärgil tuleks tarbimist oluliselt piirata, peaks hoopiski mõtlema sama asja kauem kasutamisele ja selles kontekstis on kriitilise tähtsusega auto elu esimesed mõned tuhanded kilomeetrid ja nende jooksul toimuv.
Sõiduk tahab iseennast tundma õppida
Topauto vanemhooldusnõunik Dan Mustjatse kinnitab, et uute mootorite sissesõitmine on soovituslik, aga (kahjuks) kustuv trend – kõik üheks tervikuks kokku pandud elemendid peavad üksteisega n-ö kohanema ning siin osas ei ole tehnoloogias muutusi toimunud. Auto peab iseennast tundma õppima.
Hea näide on auto piduriklotsid, mis peavad kohanema piduriketastega. “Seda on ilmselt iga autoomanik kogenud, et värskelt vahetatud piduriketaste ja klotsidega ei pidurda auto sugugi nii hästi. Kulub isegi mitusada kilomeetrit, enne kui need efektiivselt tööle hakkavad,” rääkis Mustjatse.
Ka naastrehvide sissesõidu perioodist räägitakse palju: kui uute naastrehvidega kohe kõvale kattele kaapekat tegema minna, ei jõua naastud oma pesadesse korralikult kinni haakida ning lahkuvad rehvist pigem varem kui hiljem.
Sarnased kokku sobitumise protsessid toimuvad tegelikult kogu sõiduvahendis. Auto, see on suur kogus laagreid, hammasrattaid ja liigendeid, mis kõik on uutena kindlas mõõdus ja “tihedad.” Nendega puutub kokku mingi teine detail ja need kaks peavad edaspidi koos toimima ja koos kuluma.
Jupid klapivad kokku väga täpselt ning kui uutele detailidele hakata kohe avaldama suuri jõudusid ja äärmusi, ilma et pinnad oleksid jõudnud omavahel ideaalselt sobima kuluda, on erinevad anomaaliad lihtsad tekkima.
Üks võrdlus, mis sobib mõtet illustreerima: kui käsisaega prussi saagida, tuleb esimesed lükkamised ja tõmbamised ettevaatlikumalt teha, enne kui korralik soon sisse kulub ja hooga saagida saab.
Uute detailide tihedust saab igaüks ise kogeda – esindusest välja sõitev tuttuus auto ei nagise ega kolise üldse. Juba esimese paari tuhande kilomeetri möödumisel see muutub, sest detailid on kuluma ja omavahel sobituma hakanud.
