"Eriti täheldasime me, et populatsioonid vähenesid kohtades, kus temperatuurid on tõusnud. Kui samasugune trend jätkub, võivad mitmed liigid lähikümnendite jooksul välja surra," ütles Ottawa ülikooli doktorant Peter Soroye, kes uuringurühma tööd koordineeris The Guardianile.

Kokku vaadeldi 66 erinevat kimalaseliiki 115-aastase perioodi vältel nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. Selle põhjal koostati mudel, mis näitab, kuidas kliima putukaid mõjutada võiks.

"Me olime tõsiselt üllatunud, kui suur hulk kimalasi juba kliimamuutuste tõttu kadunud oli," ütles University College Londoni bioloogilise mitmekesisuse teadur Tim Newbold. "Meie töö näitab, et tulevate aastate jooksul on tõenäoliselt oodata oluliselt suuremat populatsioonide vähenemist."

Kimalased mängivad olulist rolli taimede tolmeldamisel, näiteks oleks nende kadumisest mõjutatud tomatid, marjad, ristik, kanarbik, pärn kui ka teised taimed. Teadlaste sõnul on eriti oluline kaardistada just need alad, kus putuktolmlemisel on oluline roll ning seal kimalaste kaitsmisele keskenduda.

Teadlaste sõnul võivad siinkohal abiks olla näiteks puud ja põõsad, mille istutamine putukatele varju võiks pakkuda. Lõppude lõpuks nähakse aga kogu probleemil üht põhjust. "Me peame tegelema kliimamuutuste ja emissioonide vähendamisega," ütles Ottawa ülikooli professor Jeremy Kerr, kes samuti töörühma liige oli.