Elektriautode laadimise vallas toimub lähiajal mitu suurt muudatust
ELMO on minevik, Enefit VOLT olevik. Eesti suurim elektriautode kiirlaadimisvõrk, mis pea aasta kestnud riigihankevaidluse tulemusena siiski Elektrilevi omandusse läks, kannab nüüdsest nime Enefit VOLT.
Elektriautode kasutajad saavad end juba registreerida Eesti suurima avaliku laadimise võrgu Enefit VOLT kasutajaks, uus mobiilirakendus on olnud äpipoodides juba paar päeva avalik. Alates 11. veebruarist lubab Elektrilevi kiiremat ja mugavamat laadimist kõigile elektriauto kasutajatele.
Rakendus juba saadaval
Eesti Energia ja Elektrilevi ühine uuenenud elektriautode kiirlaadimisvõrk kannab ELMO asemel nüüd edevat Enefit VOLT nime ning alustab tööd täpselt nädala pärast.
Kõik senised autolaadijate kasutajad ning uued kliendid saavad end mugavalt uue teenuse kasutajaks registreerida nutirakenduses Enefit VOLT või veebis.
Täielik üleminek uuele teenusele toimub veebruari jooksul ning veebruarikuu lõpuni saab kõigis Enefit VOLT laadijates laadida 50% soodsama tutvumishinnaga.
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Vals lubab, et uue nimega laadimisvõrgustik viib elektriautode avaliku laadimise uuele tasemele, muutes selle lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks.
„Enefit VOLT kiirlaadimisvõrk toob avalikku laadimisse uue kvaliteedi, võimaldades kiiret ja mugavat laadimist kõikjal üle Eesti,“ räägib Vals.
„Enefit VOLT arendamisel keskendume kolmele võtmesuunale: kvaliteedihüpe kasutajakogemuses, moodsate, kiirete ja igat tüüpi elektriautodele sobivate laadijate lisamine võrgustikku ning olemasolevate laadijate kiiruse tõstmine seal, kus selle järele vajadus suurim. Laadimine Enefit VOLT võrgustikus toimub 100 protsenti rohelise energiaga.“
Uued laadijad lisandumas
Enefit VOLT avab 11. veebruaril Tallinnas ja Tartus neljas asukohas kuus uut 50 kW kiirlaadijat ning 3 22 kW poolkiiret laadijat, millele lisanduvad veel 25 kiirlaadijat.
Peagi on Enefit VOLT võrgustikku ühendumas ka vähemalt seitse ülikiiret laadijat (150 ja 175 kW). Kokku saab võrgus olema 200 laadijat. Samuti tõstetakse aasta jooksul 46 enimkasutatud kiirlaadija võimsused 50 kW-ni.
Enefit VOLT võrgu uute asukohapartnerite ring laieneb pidevalt. Tänaseks on lisaks ELMOst tuttavatele asukohtadele koostööd alustatud Tallinnas Ülemiste keskusega, Arsenali keskusega ja Tallinna Tööstuspargid AS-iga.
Tartus tehakse koostööd Kvartali keskusega. Suuremamahulisem koostöö on algamas Circle K-ga, kellega koos tekib Enefit VOLT ülikiire laadimisvõimalus Eestis laiemalt. Circle K on Ionity võrgu koostööpartner Eestis.
Koostööläbirääkimised käivad veel rohkem kui kümne uue laadijate asukoha osas, oma soovist laadimispunkti evida, võivad aga teada anda kõik huvilised asukohapartnerid.
Lihtsam ja loogilisem kasutajakogemus
Võrreldes senise laadimisvõrguga toimub Enefit VOLTi kasutajaks registreerimine tänu nutirakendusele mitme päeva asemel mõne minutiga. Kõik laadimisega seotud toimingud saab hõlpsasti teha äpis, kus näeb ka laadijate saadavust.
Laadimise eest tasumine seotakse maksekaardiga ning kõik laadijad on kuvatud kaardirakenduses Google Maps ning on peagi leitavad ka Waze’is. PlugShare rakenduses on ELMO kiirlaadijate asukohad märgitud juba ammu.
Järgmiste sammudena lisandub nutirakendusse laadija broneerimise võimalus. Tulevikus saavad Enefit VOLT kliendid kasutada n-ö rändluse teenust, mille abil saab elektriautot laadida ka väljaspool Eestit.
Tuleb ka kahepoolne laadimine
Eesti Energia arendab ühtlasi targa laadimise teenust ning kahesuunalise laadimise teenust. Neist esimene võimaldab laadida alati soodsaima börsihinnaga ning teine muuta elektriautod elektrisüsteemi osaks ja omanikule tuluteenimise allikaks.
Targa kahepoolse laadimise tulemusena ei saa elektriautod juba lähitulevikus olema pelgalt transpordivahendid, vaid pakuvad rohkem võimalusi energia kasutamiseks ja ka tulu teenimiseks.
Margus Valsi sõnul sai Eesti Energiast ja Eestist mullu Euroopa Liidu kiireim süsinikuemissiooni vähendaja. „Näeme, et meil on võimalik CO2 heitmete vähendamist toetada ka transpordisektoris, kus on seni olnud vähe edusamme ja kus on lahenduseks just elektrisõidukid.“
Ka kodudele pakutakse nutikaid laadimislahendusi
Elektriautode positsioon Eestis ei erine näiteks Saksamaa omast, ehkki meil on olnud üks suurem toetusega ostmise kampaania ning tänavu tehti kiirkorras teine, on e-autode osakaal muude sõidukite hulgas kaduvväike.
Inimestel on jätkuvalt eelarvamus, et e-autoga ei saa kuigi kaugele sõita. Sõiduraadius on väike, laadimisvõimalusi ei ole või on need kehvad, auto on talvel külm jne.
Talve osas on Ilmataat appi tulnud ja teinud aegade ühe soojema, kahjuks ka lumetu aastaaja. Uute e-autodega saab sõita kaugele ja kaua. Jääbki laadimise küsimus. Isegi kui laadija on, tuleb selle otsas tükk aega istuda, et aku särtsu täis pakkida.
„Klientide tagasisidest teame, et elektriautode kiire laadimise puudumine on oluliseks takistuseks elektritranspordile üleminekul,” märgib Margus Vals. Samas näitavad uuringud, et peamiselt laetakse elektriautosid kodus, mistõttu toon Enefit VOLT sel aastal klientideni ka nutikad koduse laadimise võimalused.
Elektritransport vahetab samuti nime
Sel nädalal kuulutab veel teinegi taristuarendaja välja oma uue nime ja kiirlaadijate asukohad: Elektritranspordi nimi on minevik, Eleport tulevik.
Elektritransport paigaldas oma esimesed 5 CCS kiirlaadijat 2 aastat tagasi Tartusse. Uue Eleport logodega kiirlaadijad leiab Tallinnas Topauto juurest, Peterburi tee Alexela jaamast, Eurostautost, Sõle Neste bensiinijaamast ja Noblessneri linnakust. 15. veebruaril peaks avatama kiirlaadija Lasnamäel, Kärberi keskuses.
Palju vastuseta küsimusi
Oleme Elektrilevilt korduvalt küsinud, kuidas lahendatakse võimalik olukord, et uue eurodirektiivi valguses tuleb Enefit VOLT võrgustik uuesti müüki panna, sest riigiasutus ei tohi tasu eest laadimist korraldada. Vastust pole saanud.
Oleme korduvalt uurinud, kes peaks tegelema uusarendajate, korteriühistute, elamubaasi haldajatega – et edaspidi ei saaks ühtegi uut hoonet püsti panna ilma, et oleks loodud elektriautode laadimisvalmidus ning olemasolevad hooned ja ärimajad saaksid samuti vähemalt keskkiirete laadijatega varustatud; avalikest hoonetest rääkimata. Vaikus.
Majanduslikud ja ärihuvid: millal tasuvad paigaldatud kiirlaadijad end ära? Kas see juhtub enne tehnika vananemist või pole lootustki promoprojektilt tulu teenida?
Ning viimaks see kõige olulisem: milline institutsioon võtab vastutuse koordineerida riiklikke ja ärihuvisid, et kasutajal poleks vaja kaasas kanda kümmet kaarti ja mitut äppi vaid et Eestis oleks üks elektriautode laadimisvõrgustik, kus küll postidel võivad olla eri omanikud, aga kasutada saab seda igal ajal ja alati ühtemoodi?
