Mis saab CNG-st? Soome, Eesti ja Euroopa gaasiautod liiguvad eri suundades
Ka Eestis on CNG-autode müük paari viimase aastaga kõvasti kasvanud. Euroopas on asjad aga risti vastupidi: surugaasiautode müük kukub järjest ja maagaas vannub elektrile alla. Mis CNG-st edasi saab? küsib Accelerista.com.
Möödunud aastal võeti Soomes arvele 85% võrra rohkem surugaasikütusel autosid kui aastajagu varem, kokku 2142 sõidukit. Tegemist on jõudsalt kasvava trendiga, viis aastat tagasi müüdi sealmail vaid 123 gaasisõidukit aastas.
Mujal Euroopas on lood teistpidi. European Alternative Fuels Observatory andmetel on viie aastaga metaanikütusega sõidukite esmaregistreerimised vähenenud 39%, võrreldes 2009. aastaga aga koguni 58% võrra.
Maagaasi autokütusena populariseeriva organisatsiooni NGVA Europe 2019. aasta septembris avaldatud andmetel pakkusid Euroopas gaasimudeleid 7 automarki.
Pärast Opeli taandumist on järel 6 marki kahelt autotootjalt: VAG ja FCA ning nende margid Volkswagen, Audi, Seat, Škoda ja Fiat ning Lancia. Eestis on saada VAG toodangut, Fiat pakub ainult LNG tarbesõidukeid.
VAG tõenäoliselt sel teel ka jätkab, sest alles möödunud suvel avalikustati gaasiautode strateegia. Konkurentsi ju ka enam praktiliselt ei ole.
Euroopas on registris enam kui 1,2 miljonit gaasiautot, neist koguni 970 000 Itaalias – seal aga on viie aastaga uute gaasisõidukite arvelevõtmine poole võrra vähenenud. Elektriautosid seevastu müüakse võrreldes CNG-sõidukitega 10 korda rohkem.
AMTELi juht Arno Sillat vastab küsimusele, kui palju võiks olla CNG autosid meie registris, et tabeleid läbi arvutamata tulistab n-ö puusalt – osakaal kogu pargis on kõvasti alla 1%.
Loe täistekstil saidil Accelerista.com
