Jälgimisühiskond on kohal? Londoni politsei võtab kasutusse näotuvastusega turvakaamerad

Lähitulevikus tuleb Londonis ringi jalutades valmis olla selleks, et linnamelu jälgivad kaamerad uurivad ka linnakülastajate nägusid. Veelgi enam, kui mõne kriminaaliga sarnaned, võib kohalik politsei kinnigi pidada.

BBC andmetel hakkavad näotuvastustehnoloogiat kasutavad kaamerad igapäevaselt töötama korraga viis kuni kuus tundi, mille jooksul kogutakse inimeste näokujutisi ja võrreldakse neid andmebaasides olevate tagaotsivate kriminaalide nägudega. Politsei sõnul on kaamerad võimelised tuvastama otsitavaid pätte 70 protsendilise täpsusega ning valehäireid tuleb ette ainult ühe inimese puhul tuhandest.

Iseseisvad uurimisasutused ja kodanikuühendused on aga viidanud, et tegelikult on süsteem palju ebatäpsem. Samuti on tähelepanu juhitud asjaolule, et tarkvara on treenitud tuvastama peamiselt valgete inimeste nägusid ning teiste rassi kuuluvate inimeste puhul võivad vead olla sagedasemad.

Londoni politsei sõnul katavad kaamerad üpris väikest ala ning on seejuures märkidega tähistatud. Samuti on nende tsoonide ligidal vähemalt esialgu ka politseinikud, kes jagavad näotuvastussüsteeme tutvustavaid flaiereid. Teada on, et kaamerad seatakse üles näiteks West Endi linnaosas ja Westfieldi kaubanduskeskuses.

Olukorras, kus kaamera huvi pakkuva juhtumi tuvastab, annab see leiust teada politseiametnikele. Nemad omakorda viivad läbi lisakontrolli. Selleks tuvastatakse isik ning vajadusel siis kas viiakse ta jaoskonda lisakontrolliks või lastakse linnas edasi toimetada.

Politsei versus aktivistid

Londoni politsei kommentaarid viitavad, et tulevikus plaanitakse süsteemi ka laialdasemalt kasutusele võtta ning viie-kuuetunnised tööpäevad ei saa olema süsteemi tööle rakendamise lagi. "Tänapäevase politseijõuna usun, et on meie töö võtta inimeste turvalisuse tagamiseks laialdasemalt kasutusele uusi lahendusi," ütles Londoni politsei asejuht Nick Ephgrave.

Privaatsusaktivistid sellega aga rahul ei ole, kuna nende sõnul on süsteem ebatäpne. Näiteks viitab Big Brother Watchi nime kandva privaatsusaktivistide ühenduse juht Silkie Carlo, et süsteemi kasutuselevõtt on viga. "See on tõenäoliselt õigusvastane, rikub avalikke õigusi ja on 81 protsenti juhtudel ebatäpne," tõi ta välja.

Õli valab veelgi tulle asjaolu, et politsei testis süsteeme esmalt King's Crossis nii, et ei andnud inimestele sellest sõnagagi teada. Esialgu ütlesid politseijõud, et ei olnud katsetega seotud, kuid praeguseks on tunnistatud projektis osalemist. Seda juhtumit puudutav uurimine käib siiani.

Mitmed privaatsusaktivistid ja -ühendused on veel välja toonud, et enne kui selliseid süsteeme ühiskonnas kasutama hakatakse, on vaja luua sobilik seadusandlus, mis tagaks andmete töötlemise alused ning selle, et info ei satuks vaenulikesse kätesse või seda ei hakataks kasutama halbadel eesmärkidel.