Amazon kulutab oma asutaja ja bossi Jeff Bezos'i turvamiseks miljoneid
Tehnoloogiahiid Amazoni asutaja ja endiselt suurim boss on Jeff Bezos, kes kuulub ühtlasi maailma kõige-kõige rikkaimate inimeste hulka. See tähendab, et teda ei saa kohelda nagu tavainimest ja mehe turvamisele kulub terve varandus.
Millele need miljonit täpselt kuluvad, väärib omaette artiklit. Peale seda polegi pisema kaliibriga ettevõtjatel või muidu ambitsioonikatel enam nii kurb, et nad rikkamad pole – suurte rahadega kaasnevad omad suured ohud.
Näiteks möödunud aasta alguses paigaldati Bezosi kabinetti Seattle'is pooleteise tolli (3,8 cm) paksused fiiberklaasist paneelid, mis peaks vastu pidama nii sõjaväelise ründerelva kuulidele kui ka teatud piirini plahvatustele.
See projekt maksis Amazonile "kõigest" 180 000 USA dollarit (163 100 eurot), aga see on kõigest üks näide, et mida Bezosi kaitsmise nimel tehtud on.
Amazon kulutab üldse 1,6 miljonit dollarit (1,45 mln eurot) aastas Bezosi eest hoolitsemisele, kui ta lihtsalt töökohast lahkub.
Võrdluseks: Apple kulutas mullu CEO ehk tegevjuht Tim Cooki turvamiseks "vaid" 310 000 dollarit (281 000 eurot). Oracle Corporation hindas seevastu oma tegevjuhi Larry Ellisoni turvalisust sama kõrgelt kui Amazon.
Vajalik summa sõltub nii firma suurusest kui ka mainest. Nt Facebook on viimastel aastatel ees privaatsus- ja turvalisusküsimustega seoses avalikkuse ees tublisti "kaigast saanud" ja see kajastub kohe ka bossi kaitse-eelarves.
Facebookil kulus kaasasutaja/tegevjuht Mark Zuckerbergi turvamiseks mullu suisa 9,6 miljonit dollarit (8,7 mln eurot), lisaks ümmargused 10 miljonit (9,07 mln eurot) tema pere elus ja tervena hoidmiseks.
Amazon on hakanud üha enam turvama ka Bezosi kõrgeimad "leitnante", maailmsete kliendisuhete bossi Jeff Wilke't ja pilveäri bossi Andy Jassyt.
Wilke kontor sai mullu kuulikindlad klaasid, plahvatuskindlad uksed ja paanikanupud, hind kokku 3,4 miljonit dollarit (3,08 mln eurot).
Bezosi kõrval maksis nende kaitsmine väljaspool töökohta siiski palju vähem, kummagi puhul 75 000 dollarit (68 000 eurot). Tunamullu oli see eelarve veel kaks korda väiksem.
Amazoni valitud tippjuhtidel on toeks ka elitaarsed turvamehed, kelle hulgas on (endisi) dessantväelasi, USA salateenistuse ja SWAT-rühmade töötajaid.
Nemad tegelevad ka turva- ja logistikaküsimustega, kui juhid reisivad või avalikkuse ees esinevad. Aga ka siis, kui töökohas tekib ootamatu kriis vms. Ja nad hoiavad käigus andmebaasi inimestest nagu tuttavad ja endised alluvad, kes võivad juhte ohustada.
Seattle'is on Amazonil 930 000 ruutmeetrit kontoripindu ja palgal üle 45 000 töötaja. Neidki ümbritsevad arvukad turvatöötajad, keda küll igale poole terves hoonekompleksis ei paigutata.
Lisaks on kopsakaid turva- ja mugavuskulutusi, mida Bezos küllap ise kinni maksab. Näiteks reisib ta isikliku reaktiivlennukiga Gulfstream G650, mille väärtust hinnatakse ümmarguselt 60 miljoni euroseks. Mees ostis selle omale kuuluva holding-firma kaudu 2015. aastal.
Saudi Araabia printsi häkkimisrünnaku valguses mõtleb Bezos ilmselt läbi ja suurendab ka oma kulutusi küberturvalisusele.
Häkkimisloole tagasi mõeldes on kurbnaljakas, et tehnoloogiamaailma tuntumaid ja tähtsamaid inimesi langes nii haleda triki ohvriks nagu talle saadetud kahtlase sisu avamine. See on ju lausa küberhügieeni ABC, et kahtlased lingid ja failid tuleb puutumata jätta!
