Kevadvihm muutis raudtee kõlbmatuks... Eesti ohvrirohkeim rongiõnnetus leidis aset aastal 1897

Väike soine heinamaa Puka lähistel muutub kohutava katastroofi tallermaaks, kui sõjaväerong sõidab 1897. aastal rööbastelt välja ning hukkub kümneid sõdureid.

Ellujäänuid ravitakse Tartu haiglates, kus rakendatakse oma aja kohta uuenduslikke meditsiinilisi võtteid, kirjutavad Anu Rae ja Yaroslav Stadnichenko Tartu ülikooli muuseumist. (vahendab ajakiri Imeline Ajalugu)

On 1897. aasta maikuu esimene päev. Liivimaa künkad rohetavad hiirekõrvus, oodates kevadist sooja vihma. Küngaste vahel lookleval raudteel tossutab Tartu poole 34 vagunist koosnev sõjaväerong.

Ešeloni kahekümnes kaubavagunis teevad aega parajaks 95. Krasnojarski jalaväepolgu 3. ja 4. pataljoni sõdurid, kokku 745 meest. Võib-olla silmitseb mõni neist vaguniukse vahelt möödalibisevat kevadist maastikku.

Kahes teise klassi vagunis reisivad härrad ohvitserid, keda on kokku 24. Hobuvagunis korskab ja puristab seitse hobust. Lisaks on rongile laaditud viis vankrit ning 3750 puuda ehk üle kuuekümne tonni varustust.

Kõik need sõdurid, ohvitserid ja hobused on Cēsisest ja Valmierast (Võnnust ja Volmarist) teel Tartusse, kus seisavad ees laskeharjutused ning 95. Krasnojarski jalaväepolgu 100 aasta juubeli pidustused. Polgu juhtkond, 1. ja 2. pataljon ning laod asuvad juba mitu aastat Tartus ning see on üle tüki aja esimene alaline sõjaväeosa selles linnas.

Puka jaamas teeb rong pikema peatuse, muu hulgas lastakse mööda Valgast Tartu poole kiirustanud postirong. Kui sõjaväeešelon viimaks uuesti teele asub, on ilm muutunud: taevasse on kerkinud ähvardav tume pilv, langevad esimesed rasked piisad. Võib arvata, et nüüd löövad puud täiesti lehte.

Sadu tiheneb kiiresti ja muutub lausa tormiks. Ilm pimeneb, vedurijuht näeb kõigest mõni meeter ettepoole.

Raske rong kogub alles hoogu, kui viis versta (umbes 5 km) Pukast Tartu poole Aakres juhtub katastroof. Seal läbib tammile ehitatud raudtee madala sooheinamaa. Kevadine vihmavaling on nii tugev, et uhub muldkeha rööbaste alt minema.

Täie auruga kiirust koguv vedur sõidab ilma toeta jäänud rööbastelt välja soosse kinni, veduri otsa kuhjub 14 vagunit, peamiselt pagasivagunid, moodustades majakõrguse rusuhunniku.

Kaunis kevadpäev on korraga košmaariks muutunud. Purustatud vagunite ümbrus on täis kehasid, relvaosi, riide­räbalaid ja mööblitükke ning muusikainstrumente ja nende detaile – Tartus pidid ju 17. mail ees ootama polgu aastapäevapidustused.

Loe rongiõnnetusest ja selle ohvrite ravist Tartu haiglates lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost!