Ürgsete galaktikate eluiga võis olla ootamatult lühike
Üks hiljuti avastatud ürggalaktika oli hääbumas juba u 1,5 miljardit aastat pärast Suurt Pauku.
Võiks ju arvata, et varajases universumis tekkinud galaktikad arenevad jõudsalt edasi nüüdisajalgi, kuid see ei pruugi olla tõsi.
Kopenhaageni ülikooli juures tegutseva Niels Bohri instituudi ja Jaapani riikliku observatooriumi uurijad on avastanud u 12 miljardi valgusaasta kauguselt seni teadaolevalt kõige kaugema sureva galaktika (s.t galaktika, milles tähetekke-protsess on suuresti vaibunud).
Teisisõnu oli too galaktika hääbuma hakanud juba u 1,5 miljardit aastat pärast Suurt Pauku, kuna kõige esimesed galaktikad olid tekkinud u miljard aastat varem.
Töörühm kasutas tähtede liikumise mõõtmiseks ja galaktika peaaegu täielikult väljaarenenud tuuma tuvastamiseks korraga nii Havail tegutseva Kecki observatooriumi teleskoobisüsteemi kui ka Euroopa Lõunaobservatooriumi väga suurt teleskoopi (ingl VLT; Very Large Telescope).
Uurijad tõdevad, et avastus ei lahkne küll oluliselt sellest, mida prognoosivad viimatised universumi arengut matkivad raalmudelid, kuid erinevus on siiski piisavalt suur, et võib sundida astronoomid neid mudeleid ümber tegema ja muutma oma arusaamist universumi algusperioodist.
Rafineerituma mudeli konstrueerimine ei pruugi enam palju aega võtta. Uurijad loodavad, et peatselt käivituv James Webbi nimeline kosmoseteleskoop võimaldab teha palju üksikasjalisemaid vaatluseid ja leida rohkem „normaalseid“ galaktikaid, mitte ainult äärmuslikke eksemplare.
James Webbi teleskoobiga kogutavad andmed peaksid andma mõista, kas too surev galaktika on erand või üks paljudest omasugustest.
