Euroopa kosmoseagentuur avas vabriku, mis teeb kuutolmust hapnikku
Maa looduslik kaaslane Kuu on inimkonna kosmosevõidujooksu-plaanides alati rolli omanud, seda ka uuemal ajal, kui otsime eksoplaneete ja kaalume Marsi asustamist. Küsimus on ainult, kuidas Kuu peal ka pikemalt püsida, kui mh raketikütust ja hingamiskõlbulikku õhku on aina juurde vaja.
ESA lahendus on toota neid kohapeal. Ja nad lihtsalt ei plaani, vaid lõid kuutolmu hapnikuks muutva prototüüptehas, millest siis omakorda hingatavat õhku ja raketikütust toota.
Esialgu simulaatorina katsetatav tehnoloogia vabastab Kuu pinnakattest seal asuvad rikkalikud hapnikuvarud sulasoola-elektrolüüsi abil. Sama on lihtsamal kujul katsetatud metallisulamite toomises, lahenduse autor on Ühendkuningriigi ettevõtte Metalysis.
Hapnik on massilt Kuu pinnakatte (regoliidi) rikkalikem osa, moodustades sellest 40-45%. Seda siiski mitte puhtal kujul, vaid keemiliselt seotuna (oksiididena), mineraalide või klaasi kujul.
Enne kui säärane vabrik Kuul päriselt tegevust alustaks, on vaja lahendada siiski veel mitmeid tähtsaid probleeme. Kuidas vabrik oma kogutud hapnikku säilitaks? Millised sulamid oleksid Kuul kasulikemad toota? Testvabriku loomine Kuul on praeguse kava järgi võimalik kõige varem kümnendi keskpaigas.
"ESA ja NASA suunduvad Kuule tagasi mehitatud missioonidega, seekord lootes sinna pikemalt jääda," lubab ESA struktuuride, mehhanismide ja materjalide osakonna juht.
Prototüüptehas alustas tegevust Hollandis Noordwijkis, ESA kosmoseuuringute- ja tehnikakeskuse (ESTEC) materjalide ja elektriliste komponentide laboris.
