Tee tutvust: eestlastel on nüüd täitsa oma täht ja planeet
Eestile määratud tähele ja tema planeedile pakuti välja 140 nimepaari, mille hulgast valis kuueliikmeline komitee need 13, mis läksid rahvahääletusele. Võitjanimedeks olid Koit ja Hämarik ja nende välja pakkujateks Tartu Ülikooli ajalootudengid Helina Välb ja Laura Nemvalts. Täht kannab Koidu nime ja selle ümber tiirlev planeet nime Hämarik.
"Ma teadsin, et on juba olemas hommikutaeva koidutäht ja õhtutaeva ehatäht – planeet Veenus," lausus Nemvalts. "Hiljem sain teada, et Koit ja Hämarik on ka Eesti tudengisatelliitide nimed. Ilmselt on Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ning valguse võitmine pimeduse üle sügavalt eestlaste hinges, seega kandub temaatika edasi."
Mõlemad nimeandjad on astronoomiahuvilised. "Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik," märkis Välb. "Minu toa seinal paikneb suur Tartu tähetorni taevakaart. Oma panuse andmine taevakehade nimetamisse on olnud maagiline kogemus," lisas Nemvalts.
Praeguseni liialt igavad nimed
Eksoplaneedid asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi, ehk tiirlevad teiste tähtede ümber. Viimaste aastakümnete jooksul on neid suuresti Kepleri kosmoseteleskoobi abiga kindlaks tehtud üle 4000, oma panust on viimasel ajal üha enam andmas ka NASA planeedijahtija TESS. Nimetute planeetide rohkus oligi IAU algatatud nimetamiskampaania "NameExoWorlds" põhjus.
Eestile määratud täht kandis varem nime XO-4 ja tema ümber tiirlev planeet XO-4 b. Planeet avastati 2008. aastal Havai saarestiku Maui saarel paikneva teleskoobiga XO, mis ongi ette nähtud eksoplaneetide avastamiseks.
Täht paikneb Ilvese tähtkujus, on üsna nõrk ega ole palja silmaga nähtav, kuid korraliku amatöörteleskoobiga võib selle ka üles leida. Tähesüsteemi kauguseks hinnatakse umbes 950 valgusaastat.
Palju sarnasusi Jupiteriga
Planeet teeb tiiru ümber ematähe 4,1 päevaga ja paikneb sellele ligikaudu 20 korda lähemal kui Maa Päikesele. Selle mass on võrreldav umbes pooleteise Jupiteriga ja raadiuseks 1,25 Jupiteri raadiust. Eestlaste tähesüsteemiga saab lähemat tutvust sobitada veebis ligipääsetavas NASA eksoplaneetide kataloogis.
Kõigi riikide esitatud ematähtede ja nende ümber tiirlevate eksoplaneetide nimed avaldati detsembris Pariisis IAU pressikonverentsil. Kokku osales nimede andmise kampaanias 112 riiki üle maailma ja välja pakuti ligikaudu 360 000 nimede paari. Rahvahääletustel andsid oma hääle kokku rohkem kui 420 000 inimest eri maadest. Seda, millised riigid millised nimed esitasid ja millised neist kinnitati, saab näha IAU veebiaadressilt.
