Üle 2500 aasta vanune aju on ülihästi säilinud - teadlased uurisid, miks

2008. aastal leiti Inglismaalt Heslingtoni küla lähedalt rauaaegne kolju, milles olev aju oli väga hästi säilinud. Teadlased on nüüd seda üle kümne aasta uurinud ja jõudnud ka tulemusteni.

Kolju kohta on teada üpris palju ning seda on teadlased juba kaardistanud. See pärineb umbes 2600 aasta tagusest ajast ning kuulus tõenäoliselt ühele keskealisele mehele, kellel pea otsast raiuti. Pea maeti ning ajapikku selle matmiskoht soostus.

Aju on selle sees aga suurepäraselt säilinud. Selle tekstuuri on võrreldud tofuga ning teadlaste hinnangul on tegemist kõige paremini säilinud muistse ajuga üldse. See on haruldane, kuna nendes sisalduva suure rasvainete hulga tõttu hävivad ajud tavaliselt väga kiiresti. Aju hävineb autolüüsiks kutsutava protsessi mõjul - see tähendab, et kudesid lagundavad ensüümid tulenevad ajust endast.

See ongi pannud teadlased uurima, miks Heslingtoni ajus autolüüsi ei toimunud. See ei ole palsameeritud ega muul viisil enne matmist kuidagi eriliselt ette valmistatud, samuti ei ole leiukohast avastatud mingit muud bioloogilist materjali, näiteks juukseid või nahka, mis võiks viidata sellele, et säilimisele aitas kaasa niiske ja hapnikuvaene keskkond.

Vastupidavad valgud

Londonis asuva University College Londoni teadlased uurisid ajurakke ning selles olevaid valke molekulaartasandil ning on nüüd välja pakkunud selgituse, miks aju niivõrd heas seisukorras on. Kokku leiti ajust ühe 800 erineva valgu, millest mitmed nägid välja täiesti tavapärased ja neis suudeti isegi mitu tuhat aastat hiljem esile kutsuda immuunreaktsioone.

"Valgud võivad olla väga stabiilsed, kui neid teatud viisil säilitada. Üheks selliseks mooduseks on agregaatvalkude moodustumine. Minu jaoks on väga huvitav näha, et sellisel kujul võivad valgud säilida isegi paremini kui DNA," ütles teadlasterühma juhtinud Axel Petzold.

Petzold viitab, et valkude hea säilimise võtmeks agregaatide moodustumine. See tähendab, et valgud olid kokkuvoltunud ja seega keskkonnamõjude eest paremini kaitstud. "Nii on võimalik, et ajuvalgud säilivad ka aastatuhandete jooksul," kirjutasid teadlased töös.

Põhjused on segased

Teadlaste sõnul mängis agregaatide moodustumisel olulist rolli see, et tavaliselt aju hävitavad ensüümid lülitati mingisuguse pähe imbunud happelise vedeliku poolt tasa. See tähendab, et autolüüsiprotsesse ei tekkinud ja ajuvalgud voltisidki end umbes kolme kuu möödudes kokku. Seda, kust see happeline vedelik tuli, teadlased selgitada ei oska - võimalik, et see sattus ta pähe kuidagi hukkumise käigus tekkinud peahaava kaudu või põdes mees mingisugust eripärast haigust.

Kuid abiks oli ka kolju matmispaik, mis asus külmas keskkonnas ning pead katsid väga peenikesed setted. Selle tagajärjel tekkis hapnikuvaba ja bakterivaenulik keskkond, mis samuti säilimisele kaasa aitas.

Teadlaste sõnul aitavad leiud neil välja töötada paremaid ravimeid näiteks Alzheimeri ja dementsuse raviks, kuna nende haiguste puhul esineb samuti valkude ootamatut ja kahjulikku kokkuvoltumist, mida oleks võimalik tõenäoliselt vältida.