USA-s tegutseva California Irvine'i ülikooli raalmudeldajate töörühma osutusel johtub see asjaolust, et klaaskera, mida umbes aastal 1500 valminud maalil kujutatud Jeesus käes hoiab, on seest õõnes, mitte täis. Taoline kera võis nende kinnitusel paista tõesti sellisena, nagu Leonardo seda kujutas.

Kunstiajaloolased on sama lahenduse varem välistanud, kuid nüüd on arenenud ruumilise visualiseerimise tehnika näidanud, et Leonardo on oma pintsliga kujutanud siiski täiesti tõepärast õõnsat klaaskeha.

„Meie katsed näitavad, et optiliselt täpne visualiseering, mis kattub kvalitatiivselt maalil kujutatuga, oli Leonardo da Vincile millalgi aasta 1500 paiku kättesaadavate materjalide, valgusallikate ja teaduslike teadmiste juures tõepoolest võimalik,“ sedastasid uurijad.

Maalil „Salvator Mundi“ (ld „Maailma lunastaja“) klaaskuuli taga paiknev Kristuse rüü ei ole moonutatud ega suurendatud, kuid kera pinnale on maalitud kolm valget täppi. Mõned kunstiajaloolased on oletanud, et Leonardo maalis kuuli meelega ebarealistlikuks.

Raalgraafilise tehnika abil, mida nimetatakse pöördvisualiseerimiseks (ingl inverse rendering) ja mille käigus ruumilise kujutise detailid tuletatakse tasapinnalisest kujutisest, õnnestus teadlastel täpselt matkida stseeni, mille Leonardo sadu aastaid tagasi maalis.

Töörühma kalkulatsioonid annavad mõista, et maalil kujutatud õõnsa klaaskuuli raadius oli 6,8 sentimeetrit ja see paiknes portreteeritud õnnistegijast 25 sentimeetrit eespool. Samuti leidsid uurijad, et kera kest ei saanud olla paksem kui 1,3 millimeetrit.

Maalil kujutatud varjude põhjal järeldasid teadlased, et ere valgus pidi ruumis paistma ülalt; sellele lisandus üldisem hajutatud valgus.

See, kuidas Kristuse rüü läbi kuuli paistab, annab mõista, et Leonardol olid põhjalikud teadmised klaaskuulide käitumisest — tõtt-öelda on teada, et ta tegeles tol perioodil parasjagu optika uurimisega. Suurem osa rüü voltidest on kujutatud moonutusteta, kuid üks paistab klaaskuuli taga veidi muutunud olevat.

Maali, mis müüdi 2017. aastal 450 miljoni dollari eest ja muutus seega üheks kõige kallimatest maalidest maailmas, ümbritseb jätkuvalt hulk vasturääkivusi. Mitu asjatundjat on avaldanud arvamust, et Leonardo maalis vaid mõned osad taiesest või isegi ei võtnud üldse selle loomisest osa.

Asjaolu, et klaaskera on kujutatud täpselt, lisab kaalu hüpoteesile, et Leonardo siiski pidi maali loomises osalema, kasutades seejuures elutruu kujutise saavutamiseks oma teadmisi optikast ja valguse käitumisest.

Uurimus ilmus käsikirjade arhiveerimise veebikeskkonnas arXiv. Seda pole veel eelretsenseeritud, kuid raal-analüüs kattub kahtlemata lõuendil kujutatuga.