Vaatamata Veenuse ülitihedale ja hägusele atmosfäärile teavad astronoomid, et planeedi pinnal on vulkaanid, mis näitavad, et vähemalt kunagi on see olnud vulkaaniliselt aktiivne. Võimalikku vulkaanilist tegevust on uuritud juba mõnd aega, ent siiani ei olda ühel nõul, kas see ka hetkel aktiivne on.
Nüüd arvavad teadlased, et on leidnud üheselt mõistetava vastuse. Nimelt leidsid kosmoseuuringutega tegeleva ülikoole koondava ühingu Universities Space Research Association (USRA) teadurid märke, et Veenusel võivad praegugi olla aktiivsed vulkaanid.
Et aru saada, mida teadlased uurisid, miks ja kuidas sellise tulemuseni jõuti, peame ajaloos minema mõnevõrra tagasi, esimeste kosmoseaparaatideni, mis Veenust uurisid. Päris esimeseks oli 1990ndatel NASA Magellani kosmosesond, selle kogutud andmed näitasid, et planeedi pinnal on tohutu hulk vulkaane ja süvendeid, kus kunagi voolas laava.
Esmaseid uurimistulemusi kinnitas 2006. aastal planeedi orbiidile jõudnud Venus Expressi orbiiter, mis ka planeedilt tulevat infrapunavalgust uuris. Just Venus Expressi missiooni käigus kogutud teadusandmed võimaldasidki teadlastel mõista, millised vulkaanilised pinnavormid on uued ja millised vanad. Selleks oli vaja aga esmalt koostada arvutimudel. Mudeli eesmärk oli näidata, kuidas laava Veenuse atmosfääriga reageeriks.
Simulatsioonid näitasid, et oliviini nimeline mineraal, mida vulkaanilise päritoluga basaldis hulgaliselt leidub, reageerib paari päeva jooksul planeedi atmosfääriga ja kattub magnetiidi ja hematiidiga. Lisaks leiti, et lähiinfrapunalained, mida mineraalid emiteerivad, kaovad atmosfääriga reageerimisel kõigest paari päevaga.
Nende leidude Venus Expressi kogutud andmetega kõrvutades oletataksegi, et Veenus on ka veel praegu vulkaaniliselt aktiivne planeet ning selle pinnal olev laava võib olla kõigest paar aastat vana. "Kui Veenus on tõesti veel täna vulkaaniliselt aktiivne, siis on see uurimistööks ideaalne koht. Näiteks saaks uurida, kuidas planeedid jahtuvad ja välja selgitada, miks näiteks Maal ja Veenusel on aktiivne vulkanism, aga Marsil mitte," selgitas teadlasterühma juhtinud Justin Filiberto.
Lähitulevikus on juba terve hulk kosmoseaparaate Veenuse poole suundumas, et selle kohta veelgi enam teada saada. Näiteks kavatsevad planeeti külastada nii hindud kui ka venelased - India Shukrayaan-1 orbiiter jõuab planeedi ligi 2023. aastaks, Venemaa Venera-D orbiiterist ja maandurist koosnev kosmoseaparaat aga 2026. aastal.
