20 aastat Microsoftis töötanud eestlane: „Ameerika unistust“ pole olemas

Taavi Minnik Eesti teaduste akadeemiast intervjueeris Margus Veanes'i, kes on 20 aastat töötanud Microsoftis - ettevõttes, mis kuulub maailma viie juhtiva kaubamärgi hulka ning arendab nii Windows operatsioonisüsteemi kui ka muud kontoritarkvara.

Margus Veanes’i nimi on Eestis tuttav eelkõige väiksemates erialastes ringkondades. Sügisel sai temast teaduste akadeemia välisliige. Ilmselt pole ta laiemale avalikkusele veel tuttav kuna kogu tema täiskasvanuelu ja karjäär on olnud seotud Rootsi ning Ameerika Ühendriikidega.

Rääkige lühidalt endast: kuidas sattusite Rootsi ja hiljem Ühendriikidesse?

Mu ema abiellus soomlasega ja siirdusime Soome, kus nende abielu purunes. See oli aasta 1981. Seal mõtlesime, et tagasi Eestisse pole mõtet tulla, sest siin pole meil midagi enam alles. Astusime Rootsi laevale, mis kurseeris Turu ja Stockholmi vahel. Mul oli seal ees tegelikult üks sugulane ka, kes meile tuli vastu.

Rootsi riik võttis meid väga ilusasti vastu. Nõukogude Eestis teatati meie sugulastele samal ajal, et me oleme teadmata kadunud. Staatus, millega me Rootsi läksime oli huvitav: me olime „majanduspõgenikud“ Soomest.

1980ndatel oli Soome ja Rootsi elatustasemes oluline vahe, võib-olla tol hetkel oli see loogiline.

Lapsena olin ma väga entusiastlik ja selle peale, et ma oleksin „pagulane“ ja läheksin ühest riigist teise ei mõelnud ma üldse.

Rootsis alustasime nullist. Kuid Soomest sain rootsi keele eest hinde, kuna Soome on kakskeelne maa ja isegi kui sa suurt rootsi keelt ei valda, pannakse sulle hinne ära. Tänu sellele sain Rootsis minna kohe keskkooli. Soomes olin lõpetanud esimese aasta keskkoolis ja mind viidi kohe edasi.

Kas Soome üldhariduskoolist mingi rootsi keele teadmise siiski sai?

Sai küll. Ma ääri-veeri sain oma asjadega hakkama. Palju ma seal poole aasta või kaheksa kuuga, mis me Soomes olime, rootsi keelt sain. Kuid piisavalt, et 1982. aasta suvel õppisin Rootsis rootsi keelt juurde. Ning sain koolis kohe hakkama. Võib öelda, et see oli minu väliselu algus.

Kuidas jõudsite Uppsala ülikooli?

Uppsalasse jõudsin tänu sellele, et olin huvitatud arvutiteadusest ja programmeerimisest ning proovisin sisse saada kas Stockholmi Kuninglikku Kõrgkooli või Uppsalasse. Uppsala sobis mulle paremini ja sinna läksingi. Elasin edasi Põhja-Stockholmis, Upplands Väsby nimelises kohas, mis on Arlanda lähedal ning pendeldasin kõik need aastad Uppsala vahet. Pärast jätkasin õpinguid veel doktorantuuris.

Eksisteerib müüt, et kui sul pole taskus Stanfordi või MIT-i diplomit, siis piltlikult öeldes sind lömastatakse, kui soovid läbi lüüa Microsofti-suguses suurfirmas. Kas sellel on tõepõhja?

See pole päris tõsi. Tihti sõltub sinna tööle saamine ja karjääri tegemine juhusest. Ning loomulikult sinu enda tööst. See kas tuled Tallinna ülikoolist või Aalto ülikoolist või Uppsalast või Lundist on vähemtähtis kui see kuidas oskad „ennast müüa“ ja kellega suhtled ning kuidas ennast näidanud oled.

Näiteks minu Uppsala juhendaja Andrei Voronkovil (Voronkov on tuntud kui automaatse teoreemivõtme Vampire ja konverentside haldamise tarkvara EasyChair looja -toim.) oli tuttav sellise inimesega, nagu Juri Gurevitš (Microsofti teadusuuringute juhtivteadur -toim.), kes alustas Microsoftis oma uurimisrühmaga ning käisime tal Andreiga külas sel ajal kui tegin oma doktoritööd. Ning meil tekkis side.

Hiljem kui ta oli oma uurimisrühmaga tööd alustanud ja mina olin Saksamaal kaks aastat järeldoktorantuuris olnud, kohtusime ühel konverentsil ja ta küsis: „Kuule, ehitan uut rühma üles, kas sa intervjuule ei taha tulla?“ Käisin intervjuul ja mulle tehti pakkumine, millele ei saanud „ei“ öelda. Seal olen ma nüüd juba olnud 20 aastat.

Kui mõtlen inimestele, keda oleme intervjueerinud, siis vahete-vahel on lihtsam olla „underdog“ (näiliselt kehvemate oskustega, autsaide -toim.): tuled väiksemast ülikoolist ja ootused pole alguses suured, kuid lõpuks tuleb välja, et oled kõva vend. Just võtsime tööle ühe inimese Aalto ülikoolist, kes oli mul kaks korda interniks ja kuna ta näitas end hästi, siis võeti ta täiskohaga tööle.

Paarikümne aasta eest oli sage see, et Venemaalt sattus mõni ajakirjanik Microsofti ja rääkis pärast, et seal on terve maja täis arvutispetse endisest Nõukogude Liidust. Kas see tänapäeval peab ka veel paika?

Pigem mitte. On spetsialiste üle terve maailma. Palju on inimesi Indiast, Hiinast ja mujalt. Üks inimene on meil Eestist ka. On ka endiseid Nõukogude Liidu teadlaseid, nagu Juri Gurevitš, aga nii massiliselt neid seal ka pole.

Aga kas mingil hetkel võis seal idaeurooplasi palju olla?

Võib-olla päris alguses. Ma ise alustasin Microsoftis 1999. aastal. Ning mul küll sellist muljet ei jäänud.

See vist oleneb sellest, kus ajakirjanik liikus ja kellega ta Microsoftis suhtles. Aga kas Hiina ja India spetsialistide tulek on viimase kümnendi trend?

Jah, see on viimase kümne aasta trend. Eriti indialastel on väga kõva matemaatikataust. Näiteks Delhi Indian Institute of Technology jne. Sealt tulevad väga tugevad matemaatikud, kellel on väga lahtine pea.

Kas on märke, et Euroopa ja Põhja-Ameerika on Hiinale selles sfääris alla jäämas?

Ei ütleks. Näiteks Eestis on tase väga kõrge, kui võrrelda maailma tasemega. Kuigi Eesti on väga väike, toimuvad siin kõrgetasemelised rahvusvahelised konverentsid. Suvel oli Tartus ESEC/FSE (rahvusvaheline tarkvarakonverents -toim.). Küberneetikainstituut on korraldanud palju väga kõrge tasemega konverentse. See on kõva sõna. Mul on siin palju kontakte ja mul on Ameerikas käinud internid ning minu meelest ei jää Eesti teistele milleski alla.

Eestis oleme uhked infotehnoloogia vallas saavutatud edu üle. Mis on teie mulje- kas Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased suudavad vabal turul maailma tippudega konkureerida?

Suudavad ikka. Sest kuidas tekkis Skype? Siin olid olemas ressursid, mis aitasid ta üles ehitada. Samamoodi Transferwise ja teised Eesti firmad, mis on rahvusvaheliselt läbi löönud. Nende edu võti peitub Eesti hariduses.

Viimasel kahel aastakümnel on pea kõik, kes Eestis üleskasvanud ja koolis käinud kuulnud juttu, et kui lähed õppima infotehnoloogiat, siis on sul tulevikku. Kuidas kommenteerite?

Absoluutselt tõsi! Tänapäeval on kõik erialad seotud infotehnoloogiaga. Ükskõik, mida sa ka ei teeks, sa pead looma platvormi, kus sa seda inimestele esitled. Võtame näiteks bioloogia: bioinformaatika on sellega otseselt seotud. Aga ka muudel erialadel - kui otsene side puudub, siis kaudne side on ikkagi olemas. Tänapäeval puudutab see eriti andmete analüüsi. Kui kogud andmeid ja analüüsid, näiteks kuidas müüki parandada, siis see on otseselt seotud masinaõppega. Seda kasutatakse igas valdkonnas.

Kas see müüt, et ainult matemaatikud löövad sellel alal läbi, peab paika?

Mitte päris! Füüsikud löövad ka läbi. Kuid matemaatiline taust on oluline, sest asjade kirjeldamiseks on vaja neid täpselt kirja panna. Ja täpne kirjapanek tähendab matemaatilist väljendusoskust. Matemaatika alused on väga tähtsad ja aitavad igal erialal.

Nii, et matemaatikat tuleb õppida?

Ikka. Statistikat ja loogikat. Sest inimesed ei oska väga statistiliselt mõelda, kuid see on väga palju kasutuses, eriti kui tuleb suurte andmetega tegeleda. Loogika võimaldab igasuguseid analüüse teha, näiteks, et leida vastuolusid. Sellest võiks pikalt rääkida.

Üks kaasaegne näide on see, et palju arengut liigub riistvarast tarkvarasse. Kui enne oli kommunikatsioon puhtalt riistvaras, siis tänapäeval kirjutatakse suur osa sellest konfiguratsioonifailidena tarkvarasse. Aga kes neid kirjutab? Inimesed! Nad võivad vigu teha. Ja vigade üles leidmiseks on vaja analüüsi. Uuemad meetodid kasutavad selleks loogikat, loogilise diferentsi masinaid, reegleid ja algoritme, et neid analüüsida. See on tänapäeval kõva sõna.

Räägime tulevikust. 19. sajandil läks kaks-kolmkümmend aastat enne kui mingi uuendus või leiutis jõudis massidesse. Tänapäeval võttis nutitelefoni või tahvelarvuti kasutamise juurdumine aega paar aastat. Kas me elame suurte muutuste ajastul ja tehnilises revolutsioonis?

Ma usun küll. Oleme läbimurde keskel. Kõike mõjutab asjade lihtsustamine. Inimese elu üritatakse lihtsamaks teha ja kui võtame nutitelefoni, siis kõik on väga käepärane ning harjud väga kiiresti ära ja ei mõtlegi selle peale, kui palju on selleks tehtud uurimistööd ning et selleni viis mitusada aastat innovatsiooni.

Praegu oleme selle keskel, et masinaõpe on suht lapsekingades, aga seda samastatakse tehisintellektiga, millega ma päris nõus pole, aga see on suurte andmete analüüs ja nende põhjal otsuste tegemine. Seal loogikat palju pole, aga lihtsalt treenid. Treenid mingi võrgu välja ja minu arvates on see just praegu revolutsiooniline. See on innovatsioon, sest mina mõistan innovatsioonina teadussaavutuste rakendamist erineval moel, et lahendada probleeme.

Uus teadus tuleb kvantarvutusest, mis praegu on lahtine teema, sest keegi täpselt ei tea, aga suurfirmad teevad sellele suuri panuseid. Microsoftil on ka kvantrühm, kes sellega tegeleb.

Kas läbimurre võib tulla järgmistel kümnenditel?

50 aasta jooksul võib-olla. Kuid see võib tekitada palju probleeme. Näiteks toimuvad kõik küberarvutused praegu sellisel moel, et küberarvutus võib need lõhki ajada. Kuid see on hüpoteetiline situatsioon.

Eesti poliitikud ja ametnikud armastavad korrutada sõna „innovatsioon“. Teil on olnud võimalus olla kõrvalt jälgija rollis. Kas me oleme innovatiivsed? Kas Eestis on areng ja kas me areneme õiges suunas?

Ma arvan küll ja sellest on palju näiteid. E-valitsus on hea näide. Eesti on üks väheseid riike, kus paberikasutus on sedavõrd väike. Ja suured firmad, nagu Skype. Muidugi võib diskuteerida selle üle kust Skype alguse sai, aga vähemalt Eestis ta arenes. Ja nii ilusti, et Microsoft ostis ta hiljem ära. See on tõestus selle kohta, et Eestis on innovatsiooni.

Veel 10-15 aastat tagasi armastati meie ühiskonnas kõnelda „Ameerika unistusest“ (veidi ka „Eesti unistusest“) - oled lihtne inimene ja teed kõvasti tööd, siis sul on võimalik elus edasi jõuda ja saavutada edu. Kas „Ameerika unistus“ on ka tänapäeval olemas? Viimasel kümnendil on hoopis teised loosungid püstitatud: räägitakse võrdsusest jne.

Ma ei ole sellega nõus. Minu põhjendus on järgmine ning seotud mu isikliku kogemusega: selleks, et Ameerikas läbi lüüa on vaja haridust. Aga kui oled lihtne inimene ja sul pole raha, siis võid tahta palju tahad ja sa ei saa haridust. Esiteks pead elama piirkonnas, kus on head koolid ja sul peavad olema vanemad, kes on piisavalt rikkad, et seda lubada. Teiseks pead minema ülikooli, mis maksab väga palju. Jälle on tarvis rikkaid vanemaid. Mitte, nagu Eestis või Rootsis, kus juhul kui oled piisavalt tark saad ise hakkama ning ehitad oma elu üles. Ameerikas nii ei saa.

Ameerikas lööd läbi kui sul on väga hea äriidee. Aga sellega lööd Eestis ka läbi. Selle poolest Ameerika palju ei erine…

Kapitali on seal rohkem.

Kapitali on Ameerikas rohkem, aga tänapäeval saab kapitali ka läbi interneti realiseerida. Niimoodi töötab näiteks Transferwise. Kuigi see sai alguse Eestist, kasutatakse seda üle maailma.

„Ameerika unistus“ on müüt, mis on jäänud. Kui ma oleksin elanud Ameerikas nii, nagu Rootsis, siis ma poleks kuhugi jõudnud. Ma poleks saanud haridust, sest meil polnud raha. Põhimõtteliselt aitas Rootsi riik mu elu nullist üles ehitada. Kui hea haridusega Ameerikasse minnes saad heasse firmasse tööle, siis on super! Aga selleks, et Ameerikas end täiesti nullist üles töötad, peab sul olema kas väga hea äriidee või rikkad vanemad. Aga siis sa pole nullis!

Kas te oma erialal viimase kahekümne aasta jooksul pole näinud a'la ajalehepoisist miljonäriks lugusid?

Neid on ette tulnud. Kuid see on juhuse asi. Näiteks keegi taipas Bitcoiniga ära, et see on väga kõva asi ning peaks ostma ja alles hoidma, mitte selle eest pitsat ostma, kui nende hind ühe dollari kandis oli. Ostad 100 000 Bitcoini ja järsku oled miljonär! Aga need on harvad juhtumid. Peab olema äriidee ja mingi ajend, see pole nii, et võidad loteriiga… Ma tean, et inimesed loodavad ja ootavad, aga see on ainult illusioon.

* Margus Veanes on teadustöös keskendunud automaatsele teoreemitõestamisele, tarkvara mudelipõhisele testimisele, stringe töötlevate programmide automaatanalüüsile ja nende teoreetilistele alustele. Tallinnas sündinud Veanes kaitses doktorikraadi 1997. aastal Uppsala ülikoolis. Aastast 1999 on Veanes töötanud Microsoft Research RISE (Research in Software Engineering; e.k. tarkvarainseneeria uurimise) vanemteadurina.