Astrofüüsik: ajamasina ehitamine on võimalik
Connecticuti ülikooli füüsikaprofessor Ron Mallett ütles CNN-ile, et on valmis kirjutanud valemi, mis võiks olla ajas rändamise aluseks. Vähemalt piiratud raamides.
Malletti töö tugineb kahel Albert Einsteini poolt paika pandud põhimõttel - erirelatiivsusteoorial, mille kohaselt aeg aeglustub või kiireneb olenevalt objekti liikumiskiirusest ruumis ja üldrelatiivsusteoorial, mille kohaselt on suure massiga kehad võimelised aegruumi painutama ning mida suurem on gravitatsioon, seda aeglasemalt aeg liigub.
Einsteini erirelatiivsusteooriast lähtub näiteks see, et kui inimene oleks kosmoselaevas ja liiguks valguse kiiruse lähedasel kiirusel mööda maailmaruumi ringi, liiguks aeg tema jaoks aeglasemalt kui Maal olevate inimeste jaoks. Kui selline astronaut vähem kui nädal kosmoses eksleks ja siis tagasi Maale tuleks, oleks siin möödunud juba 10 aastat. Sisuliselt oleks tema jaoks tegu justkui tulevikku rändamisega.
Üldrelatiivsusteooria kohaselt toimub aga tohutu massiga kehade puhul aegruumi painutamine ning kui painutatakse ruumi, kaasneb sellega aja ja ruumi tiheda seotuse tõttu ka aja paindumine. Nende kahe teooria põhjal on Malletti hinnangul võimalik luua ringlaserisüsteem, millega saaks aegruumi väänata suletud ahelaks ning seega ajas rännata. Mees on enda sõnul koguni sellise süsteemi prototüübi valmis meisterdanud.
Kuid Malletti masin ei oleks klassikaline ajamasin ega tähendaks seda, et keegi saab minna ja vaadata, kuidas näiteks elu 17. sajandil välja nägi. "Selle abiga on võimalik informatsiooni tagasi saata, kuid vaid selle punktini, millal masin tööle pandi," selgitab Mallett ise.
Teised jäävad skeptiliseks
Mitmed teadlased on öelnud, et kuigi peavad Malletti ideed huvitavaks, ei usu nad, et sellele kunagi praktilist rakendust saab olema. Veel enam, 2005. aastal kirjutasid Ken D. Olum ja Allen Everett Tuftsi ülikoolist koguni eraldi kriitikakirja, milles tõid välja mitu probleemi Malletti valemitega ja tõdesid, et ta loodud seade on küsitava väärtusega.
Mallett ise on nõus, et ta ideed on hetkel vaid teoreetilise väärtusega, kuid arvab, et pikas perspektiivis võiksid need siiski aluseks olla millelegi suurele. Samuti tunnistab ta, et enne kui võimaliku läbimurdeni jõutakse, on vaja ideesse veel suur hulk aega ja raha investeerida.
