Alzheimeri tõbi on degenereeriv ajuhaigus mis ründab närvirakke, põhjustades mälukaotust ja mentaalseid häireid. Haigestunute arv on aina kasvanud.

Lõuna-Austraalias Flindersi Ülikoolis tegutsev teadlane Nikolai Petrovsky on aga kuuldavasti töötanud juba aastaid vaktsiini arendamisega, mis võib olla lahendus.

Petrovsky kinnitas, et katsed hiirtega läksid edukalt. Suudeti vältida mälu kaotust. Edasi ootavad ees juba katsed inimestega - ilmselt algavad need 18-24 kuu pärast.

"Loodetavasti on see uue kümnendi suurim läbimurre," usub ta. Professor selgitab, et vaktsiini abil peaks olema võimalik töötada välja antikehad, mis suudavad haigusega võidelda. See peaks aitama ennetavalt, aga samas ka juba haiguse raviks. Tema teadustööd rahastab USA valitsus ning on tõenäoline, et osa katseid viiakse läbi seal.

Tõsi, tasub märkida, et tegu pole esimese läbimurdega selles valdkonnas. Pea iga aasta kuuleb mõnedest edukatest uuringutest, paraku pole siiani veel ravimeid või vaktsiine leitud, mis garanteeritud tulemuse annaks.

Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel, kuigi haruldasem variant Alzheimeri tõvest võib esineda palju nooremas eas. Prognoositakse, et kui vajalikku ravi välja ei töötata, siis 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene seda tõbe.