Mazda esindaja: suure sõiduulatusega elektriautod on keskkonnale kahjulikumad kui diislid
Mazda tuli sel aastal välja oma esimese elektriauto MX-30ga. Erinevalt konkurentidest on sellel üpris väike aku ja tagasihoidlik sõiduulatus. Mazda tippjuhi sõnul ei ole see juhuslik.
Mazda Euroopa arendusjuht Christian Schultze ütles intervjuus Automotive Newsile, et 35,5 kWh akupakk, mis on näiteks pea kolm korda väiksem kui kõige võimekamatel Tesladel, on kasutusele võetud selleks, et keskkonda kaitsta.
Nimelt ütles Schultze, et Mazda on teinud arvutused, mille kohaselt on see just maksimaalse suurusega akupakk, mille puhul võib öelda, et tegemist on keskkonnasäästliku masinaga. Selleks hinnati autode elutsükli käigus tekkivaid CO2 emissioone.
Schultzi sõnul on MX-30 tootmine ja kasutamine võrreldav diiselmootoriga Mazda 3-ga ning seda isegi juhul, kui autol on vaja välja vahetada aku, mis juhtub umbes 160 000 kilomeetri peal. Ka akuvahetuse puhul on aga MX-30 kasutamisel ja tootmisel tekkivad emissioonid pisut väiksemad kui diiselauto puhul.
Kui aku oleks aga suurem, näiteks 95 kWh nagu Tesladel, oleks emissioonid suuremad seda nii seetõttu, et tootmiskulud oleks suuremad ning samuti ka autode üldine elektritarbimine. Kui siia juurde arvestada ka akuvahetus, tõusevad emissioonid veelgi ning ületavad nii MX-30 kui ka Mazda diiselautode elutsükli jooksul tekkivaid emissioone märkimisväärselt.
Kas väited peavad päriselt vett?
Mazda arvutustel on aga ka üks oluline kitsaskoht - arvutuste aluseks on 2016. aasta EL-i elektritootmise keskmised emissiooninumbrid. Selle ajaga on kasutusel oleva rohelise energia hulk ning üldised emissiooninumbrid kWh elektri tootmise kohta Euroopa Liidus kahanenud, seega on raske öelda, kas ka praeguste numbrite puhul Mazda arvutused paika peaks.
Veel enam - kuna riigid on võtmas üha jõulisemaid samme kliimamuutustega võitlemiseks, võivad järgmise viie aasta muudatused olla veelgi radikaalsemad ning seetõttu ei pruugi selline prognoos absoluutselt paika pidada. Auto eluea jooksul toimuvate muutuste hindamine ei ole lühiajaline protsess ning seetõttu on trendide vaatamine selles perspektiivis väga oluline.
Eriti arvestades, et lähiaastatel plaanib ka Euroopa Liit üha jõulisemalt sekkuda sisepõlemismootoriga autode ja fossiilsete kütuste maksustamisesse, mis seab elektriautod eelisseisu ja võimaldab välja arendada infrastruktuuri nii riikide kui ka tootjate poolel, mis võimaldaks omakorda pikaajalist tootmis- ja tarbimisemissioonide vähendamist.
Lisaks sellele on varasemad uuringud ja arvutused näidanud, et valdavatel juhtudel on elektriautod siiski oluliselt keskkonnasäästlikumad, kui tavaliselt kasutuses olevad sisepõlemismootoriga autod. Näiteks 2018. aastal ICCT läbi viidud uuring näitas, et kuigi mõnedes riikides võib kõige säästlikum sisepõlemismootoriga auto olla eluajal tekkivate emissioonide poolest umbes samal tasemel kui elektriauto, tekib keskmise autoga võrreldes elektriautodel iga sõidukilomeetri kohta vähemalt 100 grammi võrra vähem CO2 emissioone.
