Eesti autoturu väiksus ja inertsus on ühtepidi hea ja teistpidi halb: hea, sest paljud mullistused jõuavad meieni kas viibega või ei jõua üldse, sest probleemidel on teinekord komme end ise ära lahendada.

Halb, sest mitmed väärt uudismudelid jõuavad meile kah siis, kui suured turud on “täis söödetud” – nii ootame näiteks Kia ägedaid elektriautosid nagu hingeõnnistust ja mitmetest supersportlikest mudelitest tuleb meil suu täitsa puhtaks pühkida.

AMTELi müügiedetabelite ja Maanteeameti sõidukite statistika põhjal saab aga tõdeda, et asjad on suhteliselt hästi, prevaleerib praktiline meelelaad. Ja näiteks vanade romude osas on positiivseid liikumisi isegi poliitilisel tasandil: käib tõsine arutelu, kuidas fantoomautod registrist valutumalt eemaldada.

Skandaalsema poole pealt tegid ilma suunamudijad, ja ehkki kõrgeima positsiooni meie nimekirjas võtab kaunis blond naisterahvas oma ilmselge teadmatusega, siis teisele kohale tõusid tõelised “mudijad”, euroametnikud ja poliitikud, kes on end päriselu eest sulgenud eebenipuust torni, et kabinetivaikuses agaralt ogarusi teha.

Ei jää ELMO kiirlaadimisvõrgu saaga ja tegelikult ka elektriautode “kaua tehtud, aga täitsa mõttetu” toetus neile palju alla.

Lihtsalt võtke teadmiseks, et neljandale kohale – kui sellist välja anda – tulekski elektriautode toetusmeede. Kui aga viienda piparkoogi peaks rinda kellelegi panema, siis võiks selle anda biolisandiga kütuste poliitsegajatele.