Miks ummikud tekivad ja kas neid saab ette ennustada?
Koolivaheajal on Tallinnas ja Tartus lausa lust liigelda: teed on pooltühjad ning ummikuid esineb harva. Tavaline koolihommik meenutab aga õudusunenägu: tuhanded lapsevanemad veavad lapsi samal ajal tundidesse. Kuigi linnas saab liikuda ka autovabalt, survestavad tänavaid lähivaldadest sissevalguvad autod. Õhtul kõik kordub.
Aga ka muul ajal võib täiesti suvaliselt kogu liikluse mõneks ajaks peatada. Piisab ühest juhist, kes ühes rütmis liikuvas autodevoos järsult pidurdab või ootamatu manöövri teeb, et kogu rivikord segamini lüüa.
Üsna tavalised on ka sellised olukorrad, kus üks auto näiteks foori taga on teisele tagant otsa veerenud ja kogu liiklus seisab kuni juhid intsidenti omavahel klaarivad.
Liiklusrütmi võib sassi lüüa paigast läinud roheline foorilaine, töötavas laines kiirendavad ja pidurdavad juhid ja kõrvaliste tegevustega sahmijad; uuemal ajal ka mobiilne kiiruskaamera tee ääres.
Kui korrast foorid välja jätta, põhjustavad ummikuid enamasti autojuhid, kes teevad mõtlematuid manöövreid ja pole liikluses “kohal”.
Ummikusse toppama jäänutele koidab mitu kriisi: ajahäda, närvitsemine, liiklusraev, õhus olev peenosakeste ja kliimagaaside saaste, mis sissehingamisel muutub terviseriskiks, sunnitud asendis viibimine jne. Nõksutamised ja pidev stopp-start süsteemi plõksimine pole ka sõiduki tervisele hea. Seega oleks ummikuvaba elu tervitatav.
