Väärt uurimisobjekt: kaks miljardit aastat puutumata vesi

Princetoni ülikooli teadlased leidsid Lõuna-Aafrikast väikestest taskulaadsetest kapslitest vett, mida nad peavad kaks miljardit aastat vanaks, kirjutas Aftonbladet.

Leitud vesi on seitse korda soolasem kui tavaline merevesi, selle temperatuur on umbes +54 kraadi. Arvatakse, et keemiliselt on leitud vesi väga sarnane sellele, mis asub Marsi pinna all. Kuna vedelik paiknes ülejäänud keskkonnast eraldatud taskutes on teadlaste jaoks tegemist väärtusliku uurimisobjektiga.

Kuid avastus läheb veel paremaks - teadlased arvavad ka, et uraani- ja kullakaevandusest avastatud vee uurimisel leiti sellest arhe ehk ürgbaktereid. "Võimalik, et vesi on olnud tõesti eraldatud niivõrd pikalt. Seega võib see olla ainulaadne võimalus näha, kuidas elu on n-ö mullis arenenud," kommenteeris Devon Nisson Princetoni ülikoolist avastust.

Samas ei olda viimases leius veel päris kindlad ning võimalik on, et vees olevad kehad olid ka hoopis mineraalid või nende jäägid. Selleks, et küsimusele lõplik vastus leida, on teadlastel plaanis eraldada ja sekveneerida sellel ja eelmisel aastal võetud veeproovidest DNA.

Juhul, kui geneetilise info kandjaid vees tõesti leidub, võimaldab selle uurimine välja selgitada ka selle, kas bakterid on tõesti kaks miljardit aastat omaette veeallikates olnud või on elu sattunud vette hiljem. Kui esimene variant tõele vastaks, saaks baktereid võrrelda ka hetkel uuritud ja sekveneeritud organismidega ja näiteks tuletada, kuidas elutingimused organismide arengut täpselt mõjutavad.

Nissonil ja ta kolleegidel on igatahes suur lootus, et elu on veeproovides olemas. Praeguseks on nad selle tõestuseks leidnud veest näiteks orgaaniliste hapete jääke, mida seostatakse eluga. Samuti on avastatud ioone, näiteks nitraate ja sulfaate, mida osad mikroobid oma ainevahetusprotsessides kasutavad.

Hiljuti tutvustasid teadlased oma projekti ja leide Ameerika Geofüüsika Liidu kokkusaamisel San Franciscos.