Umbes 4,5 meetri laiune stseen kujutab jahipidamist, täpsemalt väikseid pühvleid ja metssigu, keda ajavad taga inimeste ja loomade segatunnuseid omavad olendid, kellel olid lindude või roomajate pead. Sarnaseid olendeid teame ka näiteks Egiptuse ja teiste muinastsivilisatsioonide mütoloogiast.

Lubjakivist koopad on avastatud olnud juba pikka aega, kuid eraldiseisev ülemine koobastik, kus seinamaalingud leiti, avastati alles kaks aastat tagasi ja praeguseni on teadlased tegelenud maalingute vanuse hindamisega. Seda protsessi juhtisid ja koordineerisid suures osas Austraalia Griffithi ülikooli teadlased.

"See jahipidamisstseen on meie teada vanim loojutustamise ja kujutava kunsti näide," ütlesid teadlased Phys.org vahendusel. Üldjoontes on olemas ka vanemaid kunstiteoseid, näiteks erinevaid graveeringuid ja sümboleid, kuid nende puhul on tegemist geomeetriliste ja abstraktsete motiividega, mitte katsega kujutada midagi reaalset, veel vähem üritada jutustada lugu.

Sarnaseid maalinguid on Indoneesiast hiljuti veel leitud, näiteks on teada, et Borneo saarel olevates koobastes on vähemalt 40 000 aastat vanu seinamaalinguid. See lükkab ümber aastaid kehtinud teooria, mille kohaselt koopamaalingud pärinevad Euroopast. Võrdluseks: maailma ühed tuntuimad koopamaalingud, mis asuvad Prantsusmaal Lascaux's, on "vaid" 17 000 aasta vanused.

Teadlased tõid veel välja, et koobastes olevate maalingute vanuse määramine on tavaliselt üpris keeruline, kuid sel korral olid abiks tekkivad mineraalisetted, mis kasvavad kujutiste peale. Nende vanust on võimalik edukalt määrata, ilma, et kujutisi rikkuda tuleks. Samas on seejuures probleemiks see, et setete uurimine näitab ainult kujutise minimaalset vanust ning tegelikkuses võivad koopamaalingud olla ka oluliselt vanemad.