Maa tekitasid üheksa kosmilist juhust

Meie planeeti ei tohiks nii elusõbralikuna üldse olemas olla. Kui Maa poleks teise planeediga kokku põrganud, oleks see tänaseni lage ja viljatu. Ning see on ainult üks „kui“ paljude seast.

Kõrgel planeedi kohal selle ööpime­dal küljel lendab kosmose­sond, mille andurid on suunatud tuhandeid kilomeetreid allpool asuva taevakeha pinna poole. Sond kogub teavet planee­di atmosfääri koostise kohta, otsib selle pinnalt valgusallikaid ja püüab raadio­laineid. Missiooni eesmärk on vastata küsimusele, kas planeedil on elu.

Vastus on jaatav. Mõni ime – planeet, millest Galileo 8. detsembril 1990. aastal üle lendab, on meie enda koduplaneet Maa, mis teadagi kubiseb eri eluvormidest.

Hoolimata sellest, et vastus on teada, on sondil nimega Galileo siiski tähtis missioon. Selle kogutud andmete põhjal järeldab Carl Sagani juhitud astronoomide rühm, et ka teiste planeetide puhul on neil leiduvaid elumärke võimalik kaugelt kinni püüda.

Viis aastat hiljem avastavad astronoomid esimese sellise eksoplaneedi, mis tiirleb ümber Päikese-sarnase tähe. Tõsi, planeet Pegasi 51 b on küll tulikuum Jupiteri-laadne hiiglane, mis asub oma tähele väga lähedal, ja see tähendab, et see on elutu ja eluks kõlbmatu, aga ikkagi – see avastus põhjustab uue kosmilise võidujooksu, mille eesmärk pole seekord mitte inimese Kuule toime­tamine, vaid kaugete elukõlblike maailmade avastamine. Seda selleks, et saada teada, ons universumis ka muid oaase peale meie Maa, kus on elu, või on meie kodu­planeedi just sellisena eksisteerimine üks väga õnnelik juhus.

Lõppeva aasta 1. oktoobri seisuga oli väljastpoolt meie Päikesesüsteemi leitud 4118 planee­ti. Nende koduks on üle 3063 tähe­süsteemi, millest 669 omab rohkem kui üht planeeti. Siiski on neist suurem jagu elamis­kõlbmatuks tunnistatud. Esiteks on leitud planeetide seas hulk gaasihiide, kus pole elamine lihtsalt võimalik. Aga ka suurem osa kiviplaneete asub kas oma tähele liiga lähedal või siis sellest liiga kaugel, mistõttu ei saa neil vedelal kujul vett olla – see aga on meile teadaoleva elu alus. Teinekord võib ka täht süsteemi keskel olla eluks ebasobiv.

Üheskoos uute eksoplaneetide avastamise ja uute teadmistega nende kohta uueneb pidevalt ka elu võimalikkuse edetabel. 2019. aastal oli Maale kõige sarnasem ekso­planeet KOI-4878.01. Selle olemasolu pole küll täielikult kinnitatud, aga kui see eksisteerib, on selle Maa-sarnasuse indeks (Earth Similarity Index ehk ESI) 0,98 (Maa oma on 1). See planeet on mõõtmete poolest peaaegu sama­sugune nagu Maa ning selleni jõuab ainult 3 protsenti rohkem kiirgust oma tähelt, mis sarnaneb samuti Päikesega. Teadustöödes, milles analüüsiti ka muid ESI-väliseid tegureid, leiti, et kuna rõhk eksoplaneedi KOI-4878.01 atmosfääris on võrreldes Maaga kümme korda kõrgem, siis ei saa elu sellel tõenäoliselt tekkida.

Elu võimalikkuse edetabeli teist-kolmandat kohta jagavad indeksiga 0,95 planeedid Teegarden b ja TRAPPIST-1e. Teegarden b on elusoosivuse seisukohalt hea planeet, sest ehkki see on oma tähele väga lähedal ja teeb tiiru ümber selle kõigest 4,9 Maa-päevaga, on täht ülijahe ja väheaktiivne 8 miljardi aasta vanune punane kääbus. Sellelt ei lähtu ohtlikku tähetuult, mis võiks planeedi atmo­sfääri minema pühkida. Umbes samasugused lood on ka TRAPPIST-1ga.

Loe sellest, tänu millisele üheksale juhusele on Maa just selline, nagu see on, detsembrikuu Imelisest Teadusest!