Laevad või lennukid? Vaidlus ajakirjas Sõdur 1934. aasta
Üheks pikemaks vaidluseks Sõduri veergudel oli 1934. aastal major Voldemar Posti ja vanemleitnant Johannes Sandbanki vahel toimunud mõttevahetus lennukite rollist meresõjas. Huvitaval kombel ei ole mõned tolleaegsed mõttearendused oma aktuaalsust ka tänaseks päriselt minetanud.
Rannakaitse küttis kirgi
Ajakirja Sõdur 1934. aasta õhuväele ja õhukaitsele pühendatud numbris 35/35 ilmus major Voldemar Posti artikkel „Lennuk ranna- ja merekaitse relvana“. Selles küllalt pikas, 11-leheküljelises seitsme joonise ja ühe tabeliga artiklis väitis ta, et Eesti ajakirjanduses on seni merekaitse küsimustele lähenetud ühekülgselt.
Ta tutvustas lennukitega laevade ründamise meetodeid ja jõudis eelkõige 1933. aastal Suurbritannias peetud õhuväe ja mereväe ühisõppuse kogemustele tuginedes järeldusele, et parimad vahendid Eesti merekaitseks on meremiinid, merekindlused ja torpeedopommituslennukid.
Lennukid oleks laevadega võrreldes eelistatumad, sest nad on odavamad, kiiremad, suudavad vastase kaugemalt avastada ja teda mitmest küljest korraga rünnata. Samuti oleks ühe või isegi mitme lennuki kaotust kergem taluda kui torpeedopaadi või allveelaeva kaotust. Kokkuvõttes soovitas ta luua 1-2 torpeedopommitajate divisjoni 20-40 lennukiga. Lennukid oleks tulnud ehitada litsentsi põhjal Eestis. Major Post uskus, et esimene divisjon võiks olla lahinguvalmis nelja aasta pärast.
Merejõud jäid endale kindlaks
Tundub, et Johannes Sandbank võttis artiklit rünnakuna merejõudude ja selle arenguplaanide vastu. Tema vormilt viisakas, kuid sisult kriitiline vastulause „Vastuseks major V. Posti kirjutisele „Lennuk ranna- ja merekaitse relvana““ ilmus Sõduri numbris 39/40. Sandbank leidis, et major Post on 1933. aastal Šotimaa rannikul peetud õppuse olemust ja tulemusi täiesti valesti mõistnud. Kuna õppus oli algusest peale planeeritud ühepoolsena ja laevade tegutsemisele olid seatud suured piirangud, ei saa selle alusel hinnata lennukite efektiivsust laevade vastu.
Võrdlusena tõi ta välja kolm suurt 1934. aastal Suurbritannias ja Prantsusmaal korraldatud õhuväe ja mereväe ühisõppust, kus õhuvägi (peamiselt halva ilma tõttu) täielikult ebaõnnestus. Lisaks heitis ta major Postile ette, et too ülehindab lennukipommide lõhkeaine kogust ja soomusläbistavust, aga alahindab pikeerivate pommitajate hinda (120 000 krooni) ega arvesta nende kiire kulumisega. Kõige olulisem etteheide oli, et major Post ei arvesta lennukite võimetusega pikka aega õhus viibida ning öösel ja halva ilma korral efektiivselt tegutseda. Kõike seda arvesse võttes ei ole lennukid laevadega võrreldes ei odavamad ega efektiivsemad ega tule seetõttu sõjalaevade alternatiivina arvesse.
Ka Post ei jätnud jonni
Major Posti viisakas, kuid kohati demagoogiline vastus „Märkusi van.-leitnant J. Sandbanki vastuse kohta kirjutisele „Lennuk ranna- ja merekaitse relvana““ ilmus Sõduri 43. numbris. Selles tõstis ta veelkord esile lennukite suure kiiruse tähtsuse, eelkõige Läänemere kitsastes oludes ja Eestis propageeritud aktiivse kaitse tingimustes. Allveelaevade pikaaegset tegevusetut passimist ja vastase ootamist nimetas ta aktiivse kaitse ideega vastuolus olevaks.
Samuti tõstis ta veelkord esile lennukite ja laevade hinnavahe – major Posti väitel saaks ühe allveelaeva hinna eest osta 30 lennukit ja need oleks kokkuvõttes kindlasti tõhusamad kui üks allveelaev. Samuti vaidlustas ta Suurbritannia 1933. aasta õhu- ja mereväeõppuse ametlikud teadaanded ja leidis, et Sandbank ülehindab ilmast tingitud piiranguid lennukite kasutamisele. Lõppude lõpuks piirab ilm ju ka laevade kasutamist, sest neid takistavad samuti nii pimedus kui ka udu ja lisaks veel jää. Lennukeid ei takista jää üldse, udu takistab neid vähem kui laevu (sest õhk on vertikaalselt rohkem läbipaistev kui horisontaalselt) ja pimeda ajal saab lennuk kasutada valgustuspomme.
Lõpuks vaidlustas ta vanemleitnant Sandbanki väited soomustläbistavate lennukipommide lõhkeainesisalduse kohta: kuna soomustläbistava mürsu kesta paksuse tingib püssirohugaaside rõhk suurtükitorus, saab lennukipommi teha õhema kestaga ja selles sisalduva lõhkeaine kogus saab olla suurem kui sama raskes suurtükimürsus.
Vanemleitnant Sandbanki juba teravamas toonis ja kohati irooniline vastus järgnes Sõduri 46/47 numbris pealkirja all „Täiendav vastus major V. Posti kirjutisele “Lennuk ranna- ja merekaitse relvana“ ja minu vastuse peale toodud märkustele““.
