Teadlane vastab: millal inimkond lõpuks vähist võitu saab?
Biomeditsiinitehnoloog Mart Ustav märgib, et imeravimit vähi-vastases võitluses pole, kuid läbimurre saavutatakse lähitulevikus personaalmeditsiini vallas.
Vähk ei ole üks haigus. See tähendab, et neid ravimeid on vaja teha õige mitu. Sellele küsimusele vastuse leidmine põhineb sellel, et me küsime, mis vähiga on tegemist. Inimese organismis on palju võimalusi muutusteks, muuhulgas geeniekspressiooni ning geeni paljunemise muutusteks. Sageli muutuvad ajutised muutused püsivateks ja tekib teatud rakkude populatsioon, mille elu ei ole lõplikult määratud. See tähendab seda, et meie organismis on tüvirakud kõikides kudedes, mis aeglaselt paljunevad ja selle paljunemise käigus tekkinud tütarrakud diferentseeruvad, et täita kindlat funktsiooni.
Ütleme näiteks kardiomüotsüüdid tekivad oma eeldusrakkudest, närvirakud tekivad oma tüvirakkudest, naharakud tekivad naharaku tüvirakkudest. Ja kui selles regulatsioonis muutub midagi hilisemates etappides, et see rakk, mis täidab kindlat funktsiooni teatud koes, ei sure ära, vaid ta jääb alles või tekib selle muutuste käigus võime paljuneda, siis see tähendab, et rakkude populatsioon hakkab kasvama ning tekib kasvaja. Ning kui ta tungib teistesse kudedesse, tekib pahaloomuline kasvaja. Selle tulemusel rikutakse ära organite normaalne funktsioneerimine. Igas koes on sellised muudatused põhimõtteliselt võimalikud. Ehk teiste sõnadega võib tekkida erinevaid vähkkasvajaid.
Tulevikus on vaja iga inimese puhul välja töötada oma spetsiifiline ravim, sest me kõik oleme erinevad. Neid erinevaid variante on nii palju, et ühte haamrit või labidat, millega vähirakule lajatada, ei ole võimalik välja töötada. Sellest tulenevalt saab uute bioloogiliste ravimite väljatöötamine, mis sihitud ja suunatud on vähirakkudele ning nende arendamine olema väga oluline tegevus teaduses ja ravimitööstuses.
Jutt sellest, et personaalmeditsiin tuleb ja võtab varsti üle meie ravimise, käib praegu rohkem geenide ja geenivariantide analüüsi põhjal ning nagu oleks kohvipaksu pealt ennustamine, et mis haiguse ja millal sa saad. Kuid tegelikult personaalmeditsiin tähendab seda, et millised muutused konkreetse inimese vähkkasvaja rakkudes aset leidnud on ja selle põhjal luuakse ravim just selle inimese jaoks. See võimekus on põhimõtteliselt juba olemas. Kõik räägivad, et bioloogilised ravimid on kallid, aga tegelikult pole bioloogiliste ravimite loomine nii kallis tegevus. Me tegeleme siin sellega iga jumala päev. Lõpptoode maksab näiteks 80 dollarit gramm, millest saab väga palju inimesi ära ravitud. Hinnad kujunevad hoopis teistest põhimõtetest lähtudes. See on näiteks seotud kindlustusfirmadega ja kõige muuga selles osas.
Lõplik vastus küsimusele „millal võidetakse vähk?“ on, et ühte universaalset ravimit, mis kõiki vähkisid raviks ei leita kunagi. See kõik taandub iga konkreetse patsiendi ravile ja igale inimesele spetsiifilise ravimi loomisele. Teisi sõnu on tulevik personaalmeditsiini päralt.
*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.
