Leiutajakirg viib varem või hiljem edule

Eesti esimese nutikate ideede prototüüpimist ja arendamist toetava rahastu Prototron juhina näen pidevalt, kuidas isikliku probleemi jaoks loodud lahendus muutub ühel hetkel edukaks ettevõtluseks.

Kõikide nende lugude taga on asutajate pühendumus ja suurima tõenäosusega lapselik loomingulisus, mis lubab vaadata traditsioonilistest lahendustest kaugemale ning mõelda piiridest väljapoole. Iga inimene seisab aeg-ajalt silmitsi mõne argise või töökeskkonnas ilmneva probleemiga. Suurem osa meist lepib paratamatusega ja proovib sellest üle olla. Ärksamad aga hakkavad otsima võimalusi, kuidas probleem iseenda jaoks ära lahendada.

Leiutajad ongi inimesed, kes oskavad olemasolevate vahenditega endale vajalikke asju luua või parandada. Need meie igapäevaelu võlurid krutivad erinevatest vidinatest kokku tehnika, mis töötab ja teeb enamatki.

Piirideta mõtlemine viib geniaalsuseni

Laste loomingulisus tuleneb tihti süsteemide tõlkevigadest – geniaalsed ideed tekivad eri valdkondade kokkupuutepunktides. Näiteks jõuavad selliste ideedeni lapsed, kes ei tunne veel ühe või teise loodusseaduse, tehnoloogiliste või ühiskondlike seaduste kitsendusi. Aja möödudes õpitakse neid seaduspärasusi tundma ja tinglikult paneb see lapse tegutsemisele raamid.

Parimad õnnestumised, ebaõnnestumised ja katsetused on selleks, et neist õppida. Nii leitakse uutele probleemide seninägematuid ja meie ajastusse sobivaid lahendusi. Siin mõned tähelepanekud, mida olen Prototroni rahastu juhina teinud.

Hea äriidee võib tulla uut moodi lähenemisest

See tähendab, et lahendus ei ole pelgalt tavapärase tegevuse optimeerimine, vaid sellele hoopis teise tähenduse leidmine. Hea näide on Prototronilt rahastuse saanud meeskond FutuClass, kes leidis, et kui päriselt keemiliste reaktsioonide tegemine võib kogenematuse tõttu ohtlik olla, siis miks mitte paigutada need virtuaalreaalsusesse. Tulemuseks on õpetlikud VR-mängud, mis on täis plahvatusi. Samavõrd põnev kui ohutu.

Mida teha, kui olemasolev lahendus sulle ei sobi? Mõtle välja midagi uut! Uue keele õppimine tundub suuremale osale inimestest alguses pea võimatu: õpikud on igavad ja grammatika kui lingvistiline džungel. Mait Müntel oli Euroopa tuumauuringute keskuses töötav füüsik, kelle isiklik huvi keeleõppeprogrammi loomise vastu viis keeleõppeprogrammini Lingvist. Šveitsis elades on prantsuse keele oskus sama vajalik kui Eestis eesti keele oskus, mistõttu oli Maidul vaja keel kiiresti selgeks saada. Lingvisti uudsus peitus selles, et õppimise kiirendamiseks ja tõhusamaks muutmiseks kasutati tehisintellekti. Lingvisti keeleõppeprogramm suudab tuvastada õppija keeleoskuse taseme ja pakub edasisi õpitegevusi sellest lähtuvalt. Lingvist lubab ükskõik millise võõrkeele selgeks õpetada 200 tunniga.

Tee oma asja suure pühendumusega

Meeskonnaliikmete hobitegevusest võib välja kasvada maailma vallutav ettevõte – seda näitas meile CoModule. Esialgu ehitas meeskond TalTechi vormelitiimis võidusõiduautosid ja sellega jõuti maailma tippu. Autodega tehti aga lõpparve ja nüüd ehitab CoModule tehnoloogiat, mis ühendab tõukerattaid, rulasid, jalg- ning mootorrattaid ja motorollereid internetiga. Pea kuu aega tagasi oli elektriratastele ja -rolleritele asjade interneti tehnoloogiat arendav CoModule OÜ Eesti parimate ettevõtete konkursil 2019. aasta uuendaja üheks nominendiks.

Kokkuvõtvalt – ärge olge rahul kehvade lahendustega! Insenerimõtlemine aitab meie maailma paremaks teha. Kõikide eelmainitud edulugude taga on meeskonna pühendumus ja usk oma ideesse ning kindlasti see, et nad panustasid natuke rohkem kui neilt oodati. Aga tulemus oli seda väärt!

Swedbanki, TalTechi ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös 2012. aastal loodud Prototron on rahastanud 68 nutikat ideed kokku ligi 833 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 20 miljoni euro ulatuses. Kõikidele artiklis nimetatud ettevõtetele on Prototron hoogu andnud.