Nüüdseks on tööstus kolinud digiteeritud maailma, kus valitsevad tehisintellekt ja andmeanalüüs, mille eesmärk on muuta protsessid nii automaatseks kui võimalik. Näha võib aga juba tööstuse järgmist arenguhüpet, mida paljud nimetavad tööstus 5.0-ks. Tulevikutööstuse fookuses on inimese ja robotite koostöö, mis loob võimaluse suuremahulisteks kohandusteks ning toimimiseks kliendi soovide järgi. Seeläbi asetab tööstus 5.0 personaliseerimise täiesti uude valgusesse.
Näiteks toodab sporditarvete ettevõte Adidas juba praegu jalanõusid nutitehastes (ingl k smart factory), mis kasutavad robootikat, 3D-printimist ja andmeanalüüsi, et toota jalatseid, mis on kohandatud kliendi soovidele. Tellitud toode jõuab kohale vaid paari päevaga.

Samuti on tööstus 5.0 jõudnud meditsiinivaldkonda. 1. tüübi diabeedi all kannatavad inimesed on sunnitud kasutama iga päev seadet, mis mõõdab nende veresuhkru taset ja manustab tulemuse põhjal patsiendi organismile vajaliku koguse insuliini. Selle meetodi puuduseks (mida võib laiendada ka kogu meditsiinile) on asjaolu, et kõiki inimesi hinnatakse ühe mõõdupuuga. Ent inimesed erinevad üksteisest metabolismi, elustiili, ravimitundlikkuse jpm poolest. Tööstus 5.0 puhul saab aga organismi tehisintellekti abiga pidevalt jälgida ja manustada patsiendile insuliini just sellises koguses, mida tema organism vajab. Sealjuures muutub süsteem üha rohkema informatsiooni kogunemisel hämmastavalt kohanemisvõimeliseks.

Tööstusrevolutsioon toob peale sotsiaalsete muutuste kaasa ka teistsuguse keskkonnakäitumise ja majanduse, mis väljendub eelkõige jäätmete nutikas taaskasutamises ning töötlemises. Kui tehased keskenduvad ületootmist põhjustava masstootmise asemel hoopis tegelikule nõudlusele, aitab see luua jäätmevaba keskkonda.

Tööstuse areng tekitab vajaduse koostöörobootika järele. Meil tuleb robotitele selgeks õpetada koostööks vajalik tegevus ja kui tarvis, parandada nende vigu. Masinate osaks jääb tulevikus korduvate ja ohtlike ülesannete täitmine, inimesed aga vastutavad oluliste ja loominguliste otsuste eest. Nii suurendatakse märgatavalt tööstuse tootlikkust: masin hakkab tegema asju, mida on traditsiooniliselt teinud inimesed, aga ta oskab seda palju paremini.

Tehnoloogia ja tööstuse areng pakub ühiskonnale palju uusi võimalusi, kuid tekitab ka murekohti. Kiire arenguga kaasneb suurem nõudlus robootika- ja tehnikaspetsialistide järele, mistõttu on nende hariduse kvaliteet ning nüüdisaegsus väga tähtsal kohal. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut annab noortele võimaluse olla tulevikutehnoloogia kujundaja ja arendaja, pakkudes laiapõhjalist haridust ning teadmisi, mida saab omandada tippspetsialistidelt. Näiteks tegeletakse juba praegu nanotehnoloogiaga, mida tulevikus meditsiinis kasutada, ja koostöörobootikaga, mille praktilisi lahendusi tööstuses vajatakse. Tihe koostöö ettevõtetega ja osalemine rahvusvahelistes projektides võimaldavad tudengitel töötada kõige uuema tehnoloogiaga ning panna end proovile uute ülesannetega, mida tööstus 5.0 kaasa toob.