Hiljuti Cornelli ülikoolis valminud uuring viitab, et eriti on ohus väikesed lapsed, kelle puhul võib kõrvas liikuv vesi tekitada ajukahjustusi. Selle tulemuseni jõuti, uurides vee kõrvast välja saamiseks vajalikku kiirendust, vahendab Sciencealert.

"Klaastorude ja 3D prinditud kõrvakanalite abiga avastasime, et see kriitiline kiirendus oli võrreldav umbes kümnekordse gravitatsioonijõuga, millele väikelaste kõrvad vastu peavad. See omakorda võib tekitada ajukahjustusi," selgitas uurimuse üks autoritest Anuj Baskota, kes on kusjuures hoopis insener, mitte arstiteaduste spetsialist.

Seetõttu rõhutatakse ka, et tegemist ei ole kliiniliste katsete tulemustel saadud infoga ning otsest tõendit selle kohta, et vee kõrvast välja raputamise tõttu keegi ajukahjustuse saanud oleks, konkreetsel teadlasterühmal ei ole. Inimkõrvale väga sarnaste tehismaterjalidega läbi viidud katse näitab aga selgelt, et võimalike kahjustuste tekkimise oht on olemas.

"Töö tulemused näitavad, et vajalik kiirendus sõltub suuresti vedeliku hulgast ja selle täpsest asukohast," kirjutasid probleemi uurijad oma töös. "Samas leidsime, et keskmiselt jääb vajalik kiirendus 10 g ringi, mis võib inimajule tõsiselt kahju teha."

Mida siis teha kui vesi kõrva satub? Sellele küsimusele on samuti vastus või isegi mitu olemas. "Meie eksperimendid ja teoreetiline mudel näitavad, et üks kõige olulisemaid tegureid, miks vedelikud kõrva jäävad, on pindpinevus," selgitas Baskota. Üheks heaks võimaluseks vee välja saamisel ongi seega kõrva tilgutada paar tilka vedelikku, millel on väiksem pindpinevuse näitaja, näiteks alkohol või äädikas. See peaks aitama veel välja voolata.

Kui alkohol või äädikas kõrvas ülemäära meeldivana ei kõla, siis on ka teisi, väheminvasiivseid variante. Näiteks on üheks heaks lahenduseks lihtsalt külili olemine, nii teeb gravitatsioon pea raputamise töö ohutult ära. Kuid abiks võib olla ka kõrva käega liigutamine ja raputamine.