DARPA tehnoloogiad, mis on murdnud maailma
Lühend DARPA tähistab tänases maailmas juhtivat sõjandusalasele teadus- ja arendustööle keskendunud agentuuri Ameerika Ühendriikides, millel puudub isegi kinnistunud eestikeelne nimi. Samas on DARPA-s välja töötatud või alus pandud praegu laialt kasutatavatele asjadele, nagu internet, GPS, laserrelvad, stealth-tehnoloogia, isesõitvad sõidukid ja droonid, sidelahendused ja mitmesugused muud materjalid.
Kui Nõukogude Liit 1957. aastal oma esimese tehiskaaslase Sputnik orbiidile saatis, tekkis ameeriklastel vajadus mahajäämusest lahti saada. President Dwight D. Eisenhoweri korraldusel alustas 1958. aasta veebruaris tegevust edasijõudnud uurimisprojektide agentuur (Advanced Research Projects Agency, ARPA) ja viis kuud hiljem riiklik aeronautika ja kosmoseadministratsioon (National Aeronautics and Space Administration, NASA). Aastail 1972–1993 ja uuesti alates 1996 kannab ARPA täpsustatud nime, kaitsevaldkonna edasijõudnud uurimisprojektide agentuur (Defense Advanced Research Projects Agency, DARPA).
Alguses tegeles ARPA ka kosmoseprojektidega, kuid need viidi 1960. aastaks NASA alla. Edasi kestnud sõjandusalane teadus- ja arendustegevus on aga andnud aastakümnetega terve hulga tehnoloogilisi läbimurdeid, mis pole jäänud saladuskatte alla.
DARPA-s töötab vaid ligi 220 inimest, aga agentuur suudab koordineerida kogu riigi kaitsealast teadus- ja leiutustegevust, alludes otse Pentagonile ja selle eelarvele. DARPA-l pole oma laboratooriume, kuid agentuur on otsustajaks raha suunamisel õigesse kohta. Omad uurimiskeskused ja laboratooriumid on kodumaa julgeolekul, luurel, mereväel ja merejalaväel, õhuväel, armeel, insenerikorpusel, jätkuvalt tegutsevad ka nn rahvuslaboratooriumid Los Alamoses, Livermore’is, Berkeleys jne.
Täpset arvu, kui palju 2020. aastaks taotletud 750 miljardi dollari suurusest USA kaitse-eelarvest innovatsioonile pannakse, on isegi raske välja tuua. Küll võime arvestada sellega, et USA-s sõjandusalast teadustööd tugeva vedurina tõmbav DARPA töötab 3,5 miljardi dollari suuruse eelarvega ja teeb tihedat koostööd teadusasutustega kogu USA-s ja agentuuril on partnereid üle maailma.
DARPA kodulehel üles loetud teadusprojektide nimekirjas on ligemale 230 projekti, milleks on valitsuselt raha saadud. Suurimate projektide eelarve ulatub enam kui saja miljoni dollarini. Nimekiri muutub kogu aeg sel põhjusel, et projektide tõhusus on pideva kontrolli all ja need, mis tulemusi ei anna, lõpetatakse peagi.
DARPA rahastusega programmides võib ka ulmeline idee muutuda käega katsutavaks reaalsuseks, mõnikord isegi aastakümneid enne kui asi mujal aktuaalseks muutub. Näiteks 28 aastat enne Google Street View turuletulekut (2007. a) tegid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) tudengid 1979. aastal DARPA rahastatud kaameratega autot kasutades virtuaalse videomaketi Aspeni linnast Colorados. Soovi korral võib selle leida YouTube keskkonnast Aspen Interactive Movie Map nime alt.
ARPANET
Oli 29. oktoober 1969. Sel päeval, tänaseks ligi 50 aastat tagasi panid California ülikool Los Angeleses (UCLA), Stanfordi uurimisinstituut (SRI), California ülikool Santa Barbaras ja Utah’ ülikool aluse omavahelisele arvutiühendusele, mis sai seda välja töötanud edasijõudnud uurimisprojektide agentuuri järgi omale nime ARPANET. Esimene sõnum, mis selle võrgu kaudu edastati oli LO!, lühend sõnast login.
Kaitseotstarbelisest teadusprojektist sai alguse miski, ilma milleta tänast maailma ettegi ei kujutaks. Paketivahetusest ja internetiprotokollistikust ehk TCP/IP-st sai vundament, millele rajanedes oli võimalik välja kujuneda juba üleilmsel internetil. Alates internetiprotokollistiku standardiseerimisest 1982. aastal, interneti teenuste pakkujate (ISP) tulekust 1989. aastal ja ka sellest kui Tim Berners-Lee samal aastal leiutas veebisaitide World Wide Web (www) süsteemi, on nähtud järjekindlat interneti võidukäiku.
Arengut, mida internet eriti 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses läbi on teinud, on võimatu alahinnata. Nüüdseks arvestatakse, et 7,7 miljardist inimesest planeedil Maa kasutab internetti juba 59% ja selle võidukäiku pole miski peatamas.
GPS
Veel üks suur tehnoloogiarevolutsioon, mis lähtus Pentagonile alluvast edasijõudnud uurimisprojektide agentuurist, oli globaalne positsioneerimissüsteem (GPS).
