Teadlane vastab: kuidas tekivad keelemurded?
Murded on osa inimesest ja inimese ühiskondlikust toimimisest. Seal, kus on erinevused ühiskonnas, peegeldab keeleline mitmekesisus ühiskonna struktuuri. Murdeid on mitmesuguseid: sotsiaalsed murded, mis iseloomustavad erinevaid sotsiaalseid kihistusi ning tavalised ehk kohamurded, mis on seotud kindlate piirkondadega.
Tegelikult on igas ühiskonnas keeleline varieeruvus päris suur. Omaette küsimus on, kui palju seda tähele pannakse. Üldine, globaalne vaade murretele on, et murded on igal pool, sest inimesed eristuvad ühiskonnas ja moodustavad rühmi ning rühmadel on keeled, millega nad siis ka rühma identiteeti väljendavad.
Kui rääkida Eesti piirkondlikest murretest, siis võib öelda, et siin on kaks põhjust. Esiteks erinevad vanad läänemeresoome hõimukeeled. Eesti puhul on olnud kaks vana hõimukeelt: põhjaeesti keel ja lõunaeesti keel. Viimaste sajandite jooksul on need oluliselt teineteisele lähenenud, eriti lõunaeesti keel põhjaeesti keelele. Tänapäeval räägime kahest Eesti peamurdest, põhjeesti ning lõunaeesti omast, kuid all on siin erinevad vanad keeled. Eriti kui vaatame aega, mis on kaugemal kui tuhat aastat.
Teisalt, kui räägime väikestest murrakutest ja kihelkonnakeeltest, siis need on seotud ka sunnismaisusega ja sellega, et talupojad väga vabalt liikuda ei saanud. See soodustas seda, et Eestis ka keskaja järel sedavõrd palju piirkondlikke keelelisi erinevusi tekkis. Erinevusi on ka rahvakultuuris. Ühelt poolt oli sunnismaisus halb asi, kuid teisest küljest soodustas keelelist ja kultuurilist rikkust.
*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.
