Enamik päikesepaneele vajab energia tootmiseks n-ö otse peale paistvat päikest ja see põhjustab energiatootmises palju probleeme, sest sageli on ju Päike nurga taga. Suurtes energiaparkides on lahendatud probleem nii, et paneelide kaldenurka Päikese poole juhivad mootorid. Looduses tajuvad taimed ise, millisest suunast valgus tuleb ning keeravad end päikese poole. Nüüd on teadlased tootnud sellise tehismaterjali, mis reageerib Päikesele täpselt samamoodi kui taimed.

Uue tehnoloogia nimi on SunBOT ja see koosneb hüdrogeelist tehtud ühe millimeetrise läbimõõduga varrest. Vars on kaetud kuldnanoosakestega, mis muudavad valguse soojuseks. Kui vart mingist kohast soojendada, siis keerab see imiteerides päevalille end täpselt valguseallika poole. Kui kasutada seda tehnoloogiat päikesepaneelidel, saaks neid paigutada kohtadesse, kus praegu päikesepaneeli kaldenurka päikese suunas on raske muuta. Näiteks majade katustele.

Päikesepaneelide arengus on see suur edasiminek, sest tehnoloogia ei vaja ei mootorit ega andurit, ütles Lundi Ülikooli keemiaprofessor Kenneth Wärnmark. Kui enamik kommertspaneele kasutab täna umbes 20 protsenti päikeseenergiast, siis SunBOT-idega kaetud paneelid võivad olla umbes neli korda tõhusamad.

Poodidest sellist toodet veel osta ei saa. Polümeer, antud juhul hüdrogeel, on väga pehme koostisega ja on küsitav, kas see suudab üleval hoida isegi kõige väiksemaid päikeseelemente. Seega näevad teadlased praegu vaeva, et tehnoloogiat edasi arendada ning valmistada sellest toode, mida saaks ka reaalselt kasutama hakata.