Tule ehita jätkusuutlikku tulevikku!

Tartu Ülikoolis on Eesti sünteetilise bioloogia keskuse algatusel võimalik nüüd saada teadmisi loodusteaduste ja tehnoloogia bakalaureuseõppes ja biotehnika magistriõppes. Nendest kahest uuest õppekavast esimese raames õpitakse, kuidas saavutada inimkonna kestlikkuse tagamiseks ökonoomne ja keskkonnahoidlik majandus, teise kaudu soovitakse aga jõuda 21. sajandi tööstusliku revolutsioonini, et toota erinevaid ühendeid keskkonnasõbralikult. Mõlemad õppekavad on erialadevahelised ning arendavad teaduslikku mõtlemisviisi ja loovat lähenemist. Õpingute käigus saavad tudengid osaleda erinevatel rahvusvahelistel konkurssidel, nagu iGEM ja Robotex.

Loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava avaldab silmaringi ja valmistab ette erialadevaheliseks teadustööks.

Loodusteaduste ja tehnoloogia bakalaureuseõppekava pakub laialdast ülevaadet loodus- ja täppisteadusharudest, praktilist kogemust alates esimesest õppenädalast, sõbralikku rahvusvahelist keskkonda ja individuaalset lähenemist. Lisaks annab õppekava hea pildi eri erialadest ega sunni gümnaasiumilõpetajat kohe spetsialiseeruma. Erinevate teadussuundade kohta saadud oskused ja teadmised aitavad lahendada valdkonna ees seisvaid ülesandeid mitmekülgselt.

Õpingute esimesel aastal antakse tugev loodusteaduslik põhi tänapäevase tehnoloogiaga töötamiseks. Edasistel aastatel on võimalus spetsialiseeruda ühele kolmest suunast: geneetika ja biotehnoloogia, biotehnika ja robootika ning keemia ja materjaliteadus. Õppekava üldeesmärk on anda lõpetajatele laiapõhjaline loodusteaduslik haridus, mis võimaldab jätkata õpinguid magistriõppes või asuda tööle ametites, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja praktilisi tööoskusi – näiteks seirekeskustes, tehnoloogiaettevõtetes ning laborites.

Ainus Eesti iGEM-i võistkond koosneb eranditult loodusteadus- ja tehnoloogiatudengitest.

iGEM on suurim sünteetilise bioloogia võistlus maailmas, kus 320 võistkonnaga osaleb üle 6000 inimese rohkem kui 40 riigist. Iga võistkond peab sünteetilist bioloogiat kasutades pakkuma välja lahenduse kohalikule või üleilmsele probleemile, lisaks populariseerima aktiivselt teadust ja arendama sünteetilise bioloogia osade andmebaasi.

Professor Ron Weiss, üks iGEM-i võistluse algatajatest, selgitab, et ühe hooaja, ühe suve jooksul saavad tudengitest teadlased arendada teaduslikku mõtlemisviisi ja omandada teadusprojekti tegemise kogemusi.

Tänu Eesti sünteetilise bioloogia keskuse toetusele saavad loodusteadus- ja tehnoloogiatudengid ainulaadse võimaluse osaleda maailma suurimal bioloogiavõistlusel juba esimese kursuse jooksul. Tartu võistkond on käinud iGEM-il juba kolm korda ning toonud koju kaks hõbemedalit ja ühe kuldmedali.

Biotehnika magistriõppekava eesmärk on suurendada loovat mõtlemisviisi teadustöös ning õpetada probleemide lahendamist eri teadussuundade sidumise kaudu.

Kui eelmisel sajandil toimus infotehnoloogias suur läbimurre, siis nüüd õpitakse juba rakke programmeerima, et panna nad erinevaid materjale tootma, haiguskoldeid ära tundma ja ravima ning disainitud kudesid moodustama. See areng on pöördeline nii meditsiini kui ka keemiatööstuse jaoks. Biotehnika magistriõppekava seob sünteetilise bioloogia ja rakendusliku biotehnoloogia inseneriteaduse ja infotehnoloogiaga. Õppekava arendab loovust ja praktilist mõtteviisi ning sisaldab rohkesti praktilisi kursusi ja praktikavõimalusi bioettevõtetes. Näiteks puidu biotehnoloogia vallas saab minna praktikale ettevõttesse. Samuti arendatakse Tartus puidu biotöötluse laborit (www.woodbiotech.com) ja alustatud on ühisdoktorantuuri projekti Eesti suurima puidutehnoloogia ettevõttega Graanul Invest.

Õppekava raames õpetatakse erialadevahelist lähenemist biotehnoloogiliste protsesside arendamiseks ning bioloogiliste süsteemide optimeerimiseks. Magistrandid õpivad kasutama suurt valikut insener-tehnilisi meetodeid ja vahendeid, et lahendada biotehnoloogiatööstuses ette tulevaid ülesandeid. Lisaks omandatakse teadmisi selle kohta, kuidas koguda erialast informatsiooni ning seda kriitiliselt ja loovalt analüüsida.

Õppekava lõpetajatel on sügavad baasteadmised nii molekulaar- ja mikrobioloogiast kui ka tööstuslikust biotehnoloogiast ning nad saavad jätkata oma karjääri biotehnoloogia- või biomeditsiiniteadlase või -spetsialistina.

Lähemat teavet loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava kohta leiab aadressilt st.ut.ee ja biotehnika õppekava kohta aadressilt bioengineering.ut.ee.