Isaac Asimov kirjutas 1964. aastal New York Timesile loo “Külastades maailmamessi 2014. aastal” (“Visit to the World Fair of 2014”). Juba siis nägi Asimov, et väikesed robotid hakkavad meie elus mängima aina olulisemat rolli: ta rääkis isesõitvatest autodest, robotassistentidest ja nägi ette üha väiksemaks muutuvat arvutitehnikat ja robotite arvu tõusu.
Oma kirjutises mainib Asimov sõna “robot” üheksa korda. Kui ajakiri Quartz palus hiljuti maailma juhtivatel arvamusliidritel ja mõtlejatel vaadata 50 aastat tulevikku ja kirjeldada maailma aastal 2069, siis nendes visioonides sõna “robot” kui midagi tänapäeval täiesti iseenesest mõistetavat enam ei mainita. Robotid on saanud meie igapäevaelu osaks. Robotite abiga transporditakse inimesi õhus ja maal; neid on kodudes, tööstuses ja sõjanduses – isegi Asimovi vaimusilmas kujutatud isesõitev auto seikleb Tallinna tänavatel.
Tulevikumaailma mõjutab tehisintellekt veelgi enam
Quartzi tulevikuvisioonide uuringus näevad eksperdid, et tulevikus mõjutab tehisintellekt maailma, ettevõtlust, valitsemist ja ka meie füüsilist toimimist veelgi kardinaalsemalt.
Olles jälginud tehnoloogiagigant Google’i samme ja asjaolu, et hiljuti saavutasid nad kitsa matemaatilise probleemi lahendamisel kvantüleoleku, võib kindel olla, et peagi muutub täielikult meie arusaam sellest, millist rolli kannavad robotid ja arvuti tänaseni lahendamatute probleemide lahendamisel.
Halvasti kirjutatud kood on raiskamine
Tehnoloogiafirmad viivad unistusi ellu läbi programmeerimise ehk koodi. Segane kood just ei tapa, kuid kahtlusteta võib muuta meie elu asjatult keerulisemaks. Halvasti kirjutatud kood on nagu küberrünnak iseenda vastu, mis trollib inimesi ja äriprotsesse. Koleda koodi musta auku kaob tööaeg, raha ja hea kasutajakogemus. Puhas kood võib seevastu teha inimeste elu paremaks, olla majanduslikult kasulik ja kindlasti ka turvalisem.
Ilus kood annab oskajale võimaluse jutustada oma lugu
Harold Abelson on oma Gerald Jay Sussmaniga kahasse kirjutatud raamatus “Structure and Interpretation of Computer Programs” öelnud, et programme tuleb kirjutada inimestele lugemiseks ja alles seejärel, nagu muuseas, ka masinatele teostamiseks.
Mida viimistletuma koodiga on robot või rakendus, seda tõenäolisem on, et kui sellesse juhtub ka viga, siis säästab ta nii end kui ka kasutajat. Selge ja hästi struktureeritud kood on üks viis, kuidas maailmas digitaalset prügi ja raiskamist vähendada. Ilusa koodiga saame luua ja ehitada tehnoloogiaid, millel on selge positiivne mõju paljudele.
* Proekspert annab juba aastaid Robotexil välja ilusa koodi auhinda. Me otsime koodi, mis oleks loetav nagu hea lühijutt, kus poleks liigseid sõnu ega ridu ning kus iga funktsioon näeb vaeva suurepärase terviku nimel. Me otsime koodi, mis ei ole arusaadav ainult masinale, vaid ka teisele inimesele, kes seda tulevikus edasi peab arendama. Rohkem infot: https://proekspert.ee/robotex/
