Autoomaniku ABC: miks auto miinuskraadidega korralikult soojaks ei lähe?
Esimesed miinuskraadidega päevad ongi käes ning osa autoomanikke seisab silmitsi tüütu murega: auto ei taha külmakraadidega korralikult soojaks minna. Milles on viga ning kuidas sellele jälile saada? Uku Tampere annab nõu.
Väljas polegi veel teab kui külm, aga auto ei lähe vähestegi miinuskraadidega korralikult soojaks – ei linnasõidul ega maanteel. Ja kui mingi soojus lõpuks kabiini tekibki, on aknad ikka udused. Tüütu ja ebameeldiv mure, sest jahedas autos pikalt olla on päris ebamugav.
Suure tõenäosusega põhjustab auto külma suhtumist vigane termostaat. Vea tuvastamine on jõukohane igale autoomanikule ning termostaadi vahetamine pole õnneks ka liiga kallis.
On muidugi võimalik, et soojapuudus sõitjateruumis on tingitud mikromootorist, mis ei suudagi jääksoojust nii palju toota, et sellest kabiini kütmiseks jätkuks. Ökoauto paramatamatus, millega tuleb sel juhul leppida…
Bensiinimootorid tavaliselt hätta ei jää
Kaasaegsed jõuallikad on efektiivsed, suur osa põletatavast kütusest kulub edasiliikumisele. Reeglina köetakse kabiini aga mootori jääksoojusega.
Kuniks külmakraadid on tagasihoidlikud, ei pane juht mootori jahedamat olekut tähelegi. Kui aga külmakraadid kümnest allapoole miinusesse kukuvad, saavad terad sõkaldest eraldatud.
Bensiinimootoriga autode puhul pole soojapuudus õnneks kuigi levinud probleem – need soojenevad kiiremini ja reeglina jaksavad ka pakasega normaalse töötemperatuuri saavutada ning sõitjad soojas hoida.
Kuigi mikroskoopilised kolmesilindrilised jõuallikad võivad väikestel koormustel ja lühikeste linnasõitude puhul kabiini soojendamisega ikkagi hätta jääda, tekib bensiinimootori töötamisel soojust nii palju, et pikema sõiduga saab korras termostaadiga auto mingil hetkel ikka soojaks.
Diiselmootor toodab vähem soojust
Diiselmootoritega on asi natuke nutusem, sest need toodavad juba tööpõhimõttest tulenevalt vähem soojust. Seepärast on lühikesed otsad, madalad temperatuurid ja linnasõit nende mootorite suurimaid vaenlasi.
-20°C pakasega ilma lisakütteta diiselmootor päris soojaks ei lähegi, aga isegi juba -5°C külmakraadiga annab soojapuudus tunda. Linnas peab diiselautoga sel juhul sõitma pikalt, kohapeal tiksudes sõiduki mootor soojaks ei saagi.
Isegi maanteel võib diiselmootori töötemperatuurini (ca 90°C) soojenemiseks kuluda suures pakases kümneid kilomeetreid. Vähene tekkiv soojus kulub kabiini kütmiseks. Kui auto on ruumikas, jahedus ei kao.
Jälle see füüsika!
Selle taga on puhas füüsika – kütuse põletamisel tekib kindel hulk energiat. Sõidu ajal suunatakse suurem osa sellest ratastele ja ülejäänu eraldub soojusena. See on sisepõlemismootori põhimõte.
Mida vähem kütust põletatakse (st mida ökonoomsem on auto), seda vähem eraldub ka energiat. Mida suurem auto kabiin, seda rohkem on selle kütteks sooja vaja. Niisiis pole imestada, et väikese mootoriga suured maasturilaadsed talvel külmad on.
Paljudel autodel on juba tehasest küljes kütusel töötav lisasoojendi (rahvakeeli üks webasto kõik, kuigi see on vaid üks lisasoojendite tootja), mis kütab jahutusvedelikku ka sõidu ajal, kui mootori tööst tekkivast soojusest väheks jääb.
Ja siis on sõidukeid, millel on kabiini kütteks eraldi elektriline küte, mis hakkab tööle auto käivitamisel ja toodab sõitjateruumi lisasoojust ajal, mil auto mootor veel külm on.
Osal diiselmootoritel on jahutussüsteemis näiteks eraldi küünlad, mis elektriga jahutusvedelikku kütavad. Neil autodel soojaprobleemi ei ole. Juhul kui need on tehniliselt korras.
