Range Rover Evoque kui kulisside tagune revolutsioon
„Võta rohtu“, soovitab lugeja lehemehele, kes väidab, et piltidel on uus Range Roveri pesamuna. Ja ehkki viimasel on õigus, tuleb aru saada esimesestki, sest esmasündinul ja kordustrükil on tõesti keeruline vahet teha, sest need on sedavõrd sarnased.
Gerry McGoverni juhitud disainerid põkkusid tööle asudes sama probleemiga, nagu ka värskeima Porsche 911 või Volkswagen Golfi uuendajad, kes peavad andma lisaväärtust millelegi, mis kukkus hästi välja juba eelmiselgi korral.
Stiili jagub Evoquel ämbrite kaupa ja jääb ülegi, aga tegemist on omadusega, mille saab proportsioonide muutmise või mõne maitsetu plekivoldi abil lihtsalt tuksi keerata, mille välistamine oli antud juhul ehk suurimaks väljakutseks, sest praegu on tegu Land Roveri kõige olulisema müügiartikliga.
Evoque II (majasisese mudelikoodiga L551) mõõdud on eelkäijaga väga sarnased: auto on ÜHE millimeetri jagu pikem, katusejoon asub nüüd 14 mm kõrgemal ja telgede vahe kasvas 21 mm . Kerepaneelide all on kõige olulisemaks uuenduseks värske arhitektuur, mis tegi võimalikuks 48-voldise elektrisüsteemi kasutamise, mis lubab omakorda pakkuda nii nn poolhübriide kui ka laetavaid pistikhübriide.
Esimesed on juba kohal, sest kõigi tänaste versioonide ajamites toetab sisepõlemismootorit kompaktne mootorgeneraator, laetav hübriidajam järgnevat sellele aga uuel aastal. Keredest on praegu päevakorral vaid viie uksega luukpärad, kupee ja avaversiooni osas on plaanid lahtised (pigem siiski mitte) ja siiakanti ei tooda ka esiveolist „säästuversiooni“.
Nurruv osakond
Tänu sellele, et mudel loodi Jaguar/Land Roveri moodulplatvormi najal, mille juures kasutatakse vaid lühemaid ristiasetusega jõuallikaid, on kõik tänased mootorid nelja silindriga kaheliitrised. Ingeniumi-nimelist diiselmootorit pakutakse kolmes seades – 150 hj, 180 hj ja 240 hj - ning bensiini põletavate versioonide korral on saadaval sama palju valikuid, mis arendavad 200, 250 ja 300 hj.
