Uus sööt tõotab kalakasvatust oluliselt keskkonnasõbralikumaks muuta
Üks võimalus selleks on teha toitu kalajääkidest. Näiteks kala selgroogu ümbritsev liha visatakse sageli ära, kuid see oleks ideaalne materjal kalatoidu tegemiseks. Kui kalatööstuste kalajäägid võetaks kasutusele, siis sellega saaks muuta kogu vesiviljeluse jätkusuutlikumaks ning vähendada loodusliku söödakala, näiteks anšoovise püüki, kirjutas forskning.se.
Vesiviljeluse üks olulisemaid väljakutseid on suurem nõudlus kalajahu järele, sest kalakasvandusi on palju juurde tekkinud ning kvaliteetset kalajahu napib. Parema ja valgurikkama kalajahu saamiseks võiks sellele tootmisprotsessis lisada kalajääke. Teadlased keskendusid oma uuringutes merihundile ja Euroopa salehomaaride kasvatamisele. Kuna uuring viidi läbi Rootsis, siis need on kalaliigid, mida Rootsi tarbijad hindavad ning tarbivad.
Laborikatsetes töötati välja liigispetsiifiline - homaari maimude vajadustele vastav sööt, mis sisaldab krevetijääke. Uuele söödale pannakse nüüd suuri lootusi, sest selle liigi kasvatamisel on suurimaks väljakutseks maimude ellujäämise suurendamine. Krevetijääkidel põhinev toit on neile sobilik, sest homaarid vajavad tavaliselt kasvamiseks ja arenemiseks n-ö liigikaaslast. Kasvandustes ongi probleemiks see, et palju maime saab hukka just liigikaaslase „käe“ läbi ja nad süüakse lihtsalt ära. Uus krevetipõhine sööt aitab loodetavasti seda probleemi leevendada.
Uuringutes uuriti ka merihundi toitumisvajadust. Selgus, et see liik vajab kasvuks toitu, mille valgusisaldus on vähemalt 50 protsenti. Üldiselt näitavad uuringud, et merihunti on hea kasvatada, sest ta on suhteliselt hõlpsasti käsitletav ja vastupidav stressile.
Loodetavasti aitavad tehtud uuringute tulemused kaasa uute keskkonnasõbralike kalasöötade tootmisele.
