Inimeste välja suremine on uskumatult tõenäoline (ka praegu)
Oxfordi inimkonna tuleviku instituudi teadlased, kes analüüsi koostasid, tõid välja ka konkreetsed numbrid. Ometi on siin mängus ka hulk tõenäosusteooriat ning üks-ühele vastust loomulikult ei anta.
"Kasutades Homo sapiensi 200 000 aastase eksistentsi jooksul kogutud infot, usume me, et inimkonna loomulik väljasuremine on igal aastal pea kindlasti väiksem kui 1/14 000 ning tõenäoliselt väiksem kui 1/87 000," kirjutasid teadlased töös. Samas ütlevad nad, et kui vaadelda tervet inimeste perekonda Homo, väheneb iga-aastane välja suremise tõenäosus 1/870 000-ni.
Tegemist ei ole just ülemäära väikese tõenäosusnumbriga, kuid teadlased hoiatavad, et tõenäosus võib olla veelgi suurem, kui arvestada tuumarelvasid või kliimamuutusi. Töös toonitatakse aga, et arvesse võeti vaid selliseid riske, mis on inimkonna eksistentsi ajaloo vältel jäänud samaks või vähenenud, näiteks asteroidikokkupõrked või supervulkaanide tegevus.
Võrdluseks siis mõned tavapärased tõenäosusnumbrid, mis ehk pisut mõistetavamad on. Näiteks USA-s populaarse loteriiga Powerball peavõidu saamise tõenäosus on 1/ 292 miljonile. See on sama, mis visata 28 korda järjest kulli ja kirja ning saada iga kord sama tulemus. Supermodelliga kohtamisele sattumise tõenäosus on 1/88 000, miljonäriga 1/216.
Inimeste välja suremisega enam-vähem samasse tõenäosuskategooriasse läheb näiteks pokkeris kuningliku mastirea saamine (1/649 740). Samas on inimeste välja suremine näiteks tõenäolisem kui hairünnaku ohvriks langemine (1/8 miljonile), asteroidiga pihta saamine (1/75 miljonile) või pühakuks kuulutamine (1/20 miljonile).
"Meie 200 tuhande aasta pikkune ellu jäämise teekond ei võta arvesse tänapäevaseid vahendeid, mis meid kiirelt maalt pühiks, näiteks tuumarelvasid või inimtekkelist kliimasoojenemist," kirjutavad teadlased. "Samas on need ka meie liigile oluliseks väljasuremisohuks. On koguni oletatud, et suur osa inimesele lõplikult hukutavaks saada võivatest teguritest on inimpäritolu."
Töös tõdetakse ka seda, et isegi looduslike ohtude seisukohast ei pruugi tegemist olla sajaprotsendiliselt vett pidava teooriaga. "Lisaks sellele, et iga riskiga kaasneb suur kõikumine, võivad kuskil peituda veel sellised looduslikud riskid, mida me arvestada ei osanud. Oleks võimatu kindlalt öelda, et võtsime kõiki inimesi ohustavaid looduslikke riske arvesse," kirjutati teadustöös.