Kõik, mida me suudame ja teeme tuleb ajust. Kui meil tuleb uus mõte, tuleb ka see ajust. Aju koosneb neuronitest. Neid on väga palju – umbes sada miljardit. Kui me midagi mõtleme või teeme, siis see väljendub neuronite aktiivsuse mustris. Praegugi on teil näiteks korraga aktiivsed miljonid ja miljonid neuronid ja see aktiivsus selles keerulises võrgustikus kogu aeg muutub.
Mõtlemisest võib mõelda nii, et see ongi muutuv neuronite aktiivsusmuster. Kuid kõik, kellele uus mõte on tulnud, teavad, et see pole nii lihtne, sest harva on nii, et me mõtleme-mõtleme ja mõtleme ning selle tagajärjel jõuame uue mõtteni.
Tihti on nii, et mõte tuleb just nagu iseenesest teadvusesse. Me oleme keset mingit tegevust ja järsku mõni vestlus või objekt keskkonnast toob meile mõtte pähe. Sellest võib mõelda nii, et teie ajus on salvestunud teadmised. Näiteks kui te midagi õpite ja millestki üritate aru saada, siis see jätab teie ajusse jäljed ning teatud aktiivsusmustrid.
Võibolla olete üritanud lahendada mingit probleemi või tulla turule innovatiivse tootega või töötate uue raamatu või artikli kallal – sellisel juhul olete oma ajus käivitanud teatud aktiivsusmustrid. Uus mõte võib tulla nii, et keskkonnas mingi stiimul – näiteks keegi ütleb midagi - käivitab teie ajus aktiivsusmustri, mis seob mitu varem ajus olnud aktiivsusmustrit kokku ja see on ahelreaktsioon, millest see väike ja võibolla süütu stiimul süütab teie ajus plahvatuse. Võime endale ette kujutada, et aju aktiivsusmuster muutus-muutus ning siis viis uus stiimul just kui plahvatusaktiivsuseni ajus, mida meie kogeme uue mõttena.
Ega me täpselt lõpuni ei tea kuidas see välja näeb, ent umbes nii võiks innovatsioonist ja uutest ideedest ajus mõelda.
*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.
