Viiendiku võrra laevade kiiruse vähendamine tooks kaasa nii kasvuhoonegaaside kui ka muude reostavate ainete, näiteks lämmastikoksiidide 24 protsendilise languse. Samal ajal väheneks veealune müra kahe kolmandiku võrra ning tõenäosus vaaladega kokku põrgeteks 78 protsenti.

Kui laevad liiguks aeglasemalt, põletaks need vähem kütust. Oluline on ka see, et kuna tihti liiguvad laevad just põhjapoolsetes vetes, võiks see omada suurt mõju Arktikas ilmnevate probleemide lahendamisele.

"Tegemist on olukorraga, kust võidavad kõik," ütles Seas At Riski esindaja John Maggs. "Meil on suur kasu kliimamuutuste seisukohast, inimeste tervise seisukohast, mereolendite seisukohast ja turvalisuse seisukohast," selgitab Maggs. "Lisaks säästaks see ka transpordifirmadele endale raha."

ÜRO läbirääkijad kohtuvad sel nädalal Londonis, et laevade kiiruse piiramist täpsemalt arutada. Maailmas ligi 80 protsenti kaupu liigutavad laevad on ka tõsised kasvuhoonegaaside emiteerijad, paisates õhku igal aastal umbes sama hulga gaase kui Saksamaa.

Kuigi Pariisi kliimalepe laevandust ei puuduta, on valdkonnas tegutsevad ettevõtted ise ohjad enda kätte võtnud - eelmisel aastal jõuti kokkuleppele, et 2050. aastaks vähendatakse tekitatavaid emissioone vähemalt poole võrra.

Ekspertide hinnangul liigub kogu laevandus keskpikas perspektiivis taastuvenergia allikate kasutamisele, kuid lühikeses vaates võib laevade kiiruse piiramine olla hea meetod probleemide leevendamiseks, seda eriti riikides, kus vastuseis fossiilkütuste kasutamisele väga kõrge on.

Kuigi mitmed kaubandusettevõtted on mõtte poolt, on nii mõnigi suurettevõte näiteks Maersk selle vastu. "Me oleme kiiruspiirangute vastu. Pigem oleme seda meelt, et paika pandaks võimsuspiirangud. See tähendaks, et süsihappegaasi vähendamise plaan oleks täidetud, kuid samal ajal võidaksid ettevõtted, kes kasutavad kõige säästlikumaid laevasid," selgitas Maerski esindaja Simon Christopher Bergulf.

Kiiruspiirangute pooldajate sõnul on aeglasemad kiirused aga paratamatus. Näitena tuuakse 2008. aasta majanduskriis, mille jooksul sõitsid laevad keskmiselt 12 protsenti aeglasemalt. Selle tulemusena langes päevane kütusetarbimine 27 protsenti, säästes hulgaliselt raha ning ka keskkonda.