Raport: e-riigiga on mitu olulist probleemi
Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle Riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub Eesti e-riigi arenguvõimalustele ja riskidele.
Aruande üks keskseid mõtteid on see, et me ei tohiks loorberitele puhkama jääda. Maailmas on Eesti e-riigina küll hästi tuntud, kuid uued arendused on aeglased ja seetõttu oleme vajumas pigem keskmike hulka.
"Peame aru saama, et kuigi e-riik aitab meid paljuski efektiivsema ja odavama halduse poole, on tarvis seda ka ülal pidada, mis tähendab järjest suuremaid kulusid, mida aga ei märgata või ei taheta teha," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Holmi sõnul tulid sarnased probleemid välja ka raportit koostades riigiasutuste IT juhtidega suheldes. Öeldi, et uuteks arendusteks on raha saada lihtsam ning olemasolevate süsteemide arendamiseks ja toimivana hoidmiseks keerulisem. Samuti on suur probleem sõltuvus EL-i rahadest, mille osakaal lähiajal kukkumas on.
"Riigikontroll lähtub põhimõttest, et Eesti peab olema isemajandav. Kui IT-süsteemide loomiseks saab kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha ja ülalpidamiseks mitte, siis sealt algavadki raskused," sõnas riigikontrolör
Asutuste IT-ekspertide hinnangul peaks arenduskulud olema viiendik arenduste maksumusest. Projektid, millele piisavat eelarvet ette pole nähtud, võivad aga e-riigi missiooni edasi kandmisel hoopis koormavaks muutuda ja asjaajamist isegi aeglasemaks teha.
Keegi ei tea, palju e-riik maksma läheb
Rahastuse kohapealt toodi välja veel üks oluline murekoht. Kellelgi pole head aimu, kui palju erinevaid e-süsteeme Eestis üldse on ja kui palju e-riigi arendus meile seega maksma on läinud ning kui palju see veel tulevikus raha nõuab.
"E-riik kõigi oma teenustega on juba pikalt olnud Eesti rahvusliku uhkuse allikas, kuid aruande tegemise käigus tuvastasime, et on üsna raske saada ettekujutust, mis see uhkus meile maksma läheb," jätkas Holm. "Korralised IT-ülalpidamiskulud on raamatupidamises arvestatud üldiste majanduskulude hulka."
Infosüsteemide registrisse on kantud küll üle 2000 erineva infosüsteemi, kuid raporti kohaselt on tõenäoliselt tegemist ajakohastamata numbritega, kust lisaks veel mitmed lahendused üldse puudu on. Kuna terviklikku ülevaadet pole olemas, ei ole võimalik ka kuidagi täpselt hinnata, kui palju kõikide süsteemide arendus maksma on läinud. Sellele probleemile juhtis Riigikontroll esimest korda juba 2005. aastal, kuid muutunud ei ole selles vallas midagi.
Riigikontrolli arvestuste kohaselt on keskvalitsuse IT-valdkonna haldus- ja personalikulud kasvanud aastatel 2016–2018 ligikaudu 30 protsendi võrra, mis on arvestatav kasv, kuid tuleb arvesse võtta, et muu maailm areneb äärmiselt kiiresti ja seniste süsteemide töös hoidmise kulud hakkavad alles selguma. Holm loodab, et tulevikus annaks asutused konkreetselt ülevaate omapoolsetest IT-kuludest.
Riigikontroll üritas välja arvutada ka avaliku sektori IT-halduskulud ja IT-investeeringud, mis on aastas vastavalt 100 miljonit ja 81 miljonit eurot.
Probleeme on ka e-tervise süsteemiga
Aastaaruandes on Riigikontroll keskendunud ka Eesti seni eesrindlikuks peetud e-tervise süsteemile, mis aga tegelikkuses ei tööta veel kaugeltki nii, nagu algselt eesmärgiks seati. Kaks kolmandikku haiglatest peavad tervise infosüsteemi ebamugavaks, ligi pooled osutavad, et see ei sisalda vajalikke terviseandmeid. „Arstid veedavad patsiendiga kohtumisel liiga suure osa ajast e-tervisest andmeid otsides,“ osutas Holm.
Aruandes on välja toodud seegi, et sotsiaalhoolekande valdkonnas kogutakse abivajajatelt andmeid, mida tegelikult pole toimingute seisukohalt vaja või mida saaks mujalt. „E-riik peab tegema elu lihtsamaks. Kord riigile esitatud andmeid ei peaks inimene avalike teenuste saamiseks uuesti ja uuesti esitama,“ ütles Holm, kes osutas, et praegu kogutakse andmeid vähemalt viiendiku jagu liiga palju. „Sotsiaalvaldkonna infosüsteem STAR pidi andmete kättesaadavust hõlbustama, kuid kümne aasta jooksul pole probleemid leevenenud.“
