Neste MY Renewable Diesel on Eestis alates 10. oktoobrist müügil. 1,9-eurose liitrihinnaga uudistoode lubab ligi 90% väiksemat summaarset süsihappegaasi emissiooni ning on teoorias imekütus.

Tankisin 2018. aasta VW Crafterisse terve paagitäie kütust ning võtsin suuna Inglismaale, et aru saada, kui hea see 100% taastuvkütus päriselus ikkagi on.

Neste MY Renewable Diesel on 100% taastuvatest toorainetest toodetud diislikütus (HVO), mille kasutamisel saab mootorsõiduki poolt tekitatavat süsinikuheidet märkimisväärselt vähendada.

Siinkohal pole juttu sõiduki summutitorust väljuvatest heitgaasidest vaid summaarsest süsiniku jalajäljest, mis võtab arvesse kütuse elutsüklit alates allikast kuni rattani (well to wheel).

Neste MY uue põlvkonna diislikütust (HVO) võib kõikides diiselmootorites fossiil-diislikütuse asemel kasutada nii segatuna kui ka 100% puhtal kujul.

NEXBTL tehnoloogiaga luuakse 100% parafiinne diislikütus, mis säilib aastaid, talub kuni 32°C kraadist külma ning sellel pole esimese põlvkonna biodiisli FAMEga muud pistmist peale eesmärgi. (Reklaamtekst lõpeb siin.)

Nagu iga uue tootega, jagub ka HVO kütuse puhul skeptikuid ja kahtlejaid. Esimesena jääb hambusse Neste väide, et uus kütus sobib kasutamiseks kõigis diiselmootorites ilma muudatusi tegemata.

Auto garantiiküsimused

Häda on osaliselt teoreetiline, kuid seda enam juriidiline. Nimelt peab tavaline fossiilne sisepõlemismootoritest kasutatav diislikütus vastama standardile EN590 ja kui vastab, siis sobib see kõigile autodele, sest autotootjad on paberimajanduse niimoodi vormistanud.

Survesüütega mootorid on seni kasutanud EN590 standardile vastavat kütust. Sellele vastab ka meil tanklates müüdav kütus, millesse on segatud 7% biokomponenti, milleks praktikas on enamasti FAME.

Olgu märgitud, et Neste on siin olnud erand, sest alates biokütuste nõude kehtima hakkamisest Eestis on nad enda sõnul kasutatud diislikütuse biokomponendina HVOd. Nüüd siis müüakse HVOd nime Neste MY all.

HVO kui selline ilma fossiilse diislikütuseta ehk puhtal kujul vastab EN15940 standardile.

Juriidiliselt haigutab siin hetkel veel pisike auk, sest juriidikas peab sertifikaadimajandus olema korras ja kui vaadata paberitele otsa ilma kontekstita, siis selle sertifikaadiga kütust ei tohi kõigisse autodesse tankida.

Teoorias võimaldab see autofirmadel autode garantii lõpetada. Probleemist kirjutas aasta alguses soomlaste Tekniikan Maailma ajakiri.

Sertifikaat on tuim bürokraatia ja kuna toode on uus, ei ole kõik autotootjad jõudnud vajalikku paberimajandust korda teha.

See kõik võtab aega ja kuniks sertifikaate tehakse, kasutatakse garantii- ja muude dokumentide referentsina endiselt nn tavalise diislikütuse sertifikaati EN590.

Neste tehniliste teenuste juht Markku Honkkanen ütles, et mõni kiirem autotootja on juba jõudnud parafiinse diislikütuse standardi EN15940 sertifikaadi hankida.

Tähtis on aga see, et sisuliselt siiski kütus tavalisse diiselmootorisse sobimatu ei ole, sest peamine erinevus EN15940 ja EN590 kütuste vahel on vedelike tiheduses.

Määrimisomadused näiteks on HVO-l isegi paremad kui muudest tankuritest välja voolaval “traditsioonilisel” diislikütusel.

Kuni kõik autotootjad ei ole sertifikaati hankinud, tuleb loota kütusetootja üle 10 aasta pikkusele kogemusele 100% HVO kasutamisel erinevatel turgudel. Täna kasutatakse seda kütust umbes 2 miljonit liitrit päevas ning probleeme pole tootja sõnul olnud.

Mõni aeg tagasi avaldas TM uue artikli, kus sedastatakse, et probleem pole küll veel kõrvaldatud, aga see on peamiselt juriidiline ning järjest lisandub nimekirja autotootjaid, kes uue kütuse heaks kiidavad.

Praeguseks on tootja heakskiit 100% HVO kasutamiseks olemas järgmistelt tootjatelt:

Agco, Caterpillar, Citroen, Cummins, DAF, Daimler, Deere, Deutz, DS, Ford, Iveco, Isuzu, Iveco, MAN, MTU, Nissan, Peugeot, Opel, Renault, Steyr, Scania, Volvo, kes lubab uut kütust kasutada mootorite ja sõidukitega, sh erinevad masinad, veoautod, bussid, sõiduautod.

Keda teema süvitsi huvitab, saab kütuse käsiraamatut sirvida SIIN.

Kallame paaki ja sõidame!

Kõige suurem erinevus on loomulikult hinnas. 1,9 eurone kütusehind liitri kohta tähendab seda, et VW Crafteri 62 liitri hankimise tankimispeatus läheb maksma 118 eurot.

Tavaline diislikütus maksis sel hetkel 1,32 eurot liiter ehk rohelisem paagitäis maksis 36 eurot rohkem. Roheline eluviis paraku ei saagi liiga odav olla.

Kuna Neste MY kütuse tsetaaniarv on võrreldes fossiilse diislikütusega ülikõrge – tootja järgi koguni 88, siis kuuleb selle kütuse kolbideni jõudmist üsna selgelt ka kõrvaga.

Mis edasi sai, milline oli kaubiku kütusekulu ja mida näitavad teadlaste heitgaaside tahmasuse mõõtmised, vaata SIIT