Taimede mõju õhupuhastajana on uuritud üle 30 aasta. Selle aja vältel on tehtud tosinkond uuringut, mille andmete analüüs on nüüdseks kokku võetud suuremahulises meta-uuringus. Sealt ilmneb, et tavalise 140 m2 maja või kontori jaoks oleks vaja 680 toataime või siis viis taime ruutmeetri kohta, et saavutada sama värske õhk kui avatud aknaga. Ilmselgelt ei suudaks keegi sellises džunglis elada.

Müüt taimedest kui õhupuhastajatest sai alguse tegelikult 1989. aastal, kui NASA viis läbi uuringu, millega nad püüdsid teada saada, kas taimed suudavad kosmosejaamades filtreerida vähki põhjustavaid kemikaale. Selleks paigutati taimed õhukindlasse kambrisse, mis oli väiksem kui kuupmeeter. Nendes tingimustes olid saadud tulemused väga head – uurijad teatasid, et taimed olid eemaldanud umbes 70 protsenti õhus olevatest toksilistest saasteainetest.


Vahe on aga selles, et selline väike kamber erineb oluliselt suure hoone tegelikust sisekeskkonnast. Tavalises hoones toimub õhuringlus, mida suletud kambris praktiliselt pole ja seetõttu ei saa NASA uuringu tulemusi n-ö tavakeskkonda kohandada.

See ei tähenda, et ei peaks jätkama taimede uurimist suletud kambrites. Teadmised, kuidas taimed filtreerivad siseruumides lenduvaid orgaanilisi ühendeid, võiksid olla kasulikud n-ö biopuhastide jaoks, mis tõmbavad õhku mehaaniliselt läbi taimede poorse substraadi.

Selleks, et vältida müütide teket ning valearusaamu on aga oluline, et uuringute tulemustest räägitakse ausalt ja analüüsitakse seda, kas tehiskeskkonna katsetulemusi saab ka n-ö päris keskkonda kohaldada.