Istuv eluviis kahjustab tervist rutem, kui arvata võiks
Inimesed saavad end liigutada vähem kui peaks. Täiskasvanu peaks nädalas leidma vähemalt 150 minutit mõõdukalt aktiivseks (või 75 minutit väga aktiivseks) kehaliseks tegevuseks.
Paraku pole paljud meist kehaliselt piisavalt aktiivsed. Meil võib küll olla palju tegemist, aga see ei tähenda, et me ennast eriti liigutaksime.
Teadlaste uurimisrühm, mida juhatasid Liverpooli John Mooresi ülikooli spordi- ja liikumisteaduste teaduskonna vanemlektor Tori Sprung ja Newcastle’i ülikooli spordi- ja liikumisteaduste õppejõud Kelly Bowden Davies, uuris, millised on lühikeste kehalise tegevusetuse perioodide mõjud inimorganismile.
Nende uurimus näitas, et juba vaid kaks nädalat vähest kehalist tegevust suurendas katsealustel hilisemate tõsiste tervisehäirete, nt südame-veresoonkonna haiguste kujunemise riski.
Uurimusse hõlmati noori (18–50-aastaseid), tervislikus kehakaalus (kehamassiindeksiga kuni 30), kehaliselt aktiivseid (s.t. päevas rohkem kui 10 000 sammu tegevaid) katsealuseid.
Pärast nende veresoonte tervisliku seisundi, keha koostise ja vere glükoosisisalduse hindamist paluti katsealustel veeta kaks nädalat tegevusetult, s.t mitte käia rohkem kui 1500 sammu päevas.
Pärast kahe nädala möödumist hindasid uurijad uuesti veresoonte tervislikku seisundit, keha koostist ja vere glükoosisisaldust. Seejärel paluti katsealustel taas alustada katsele eelnenud tavapärast liikumist ja käitumist. Veel kaks nädalat hiljem kontrolliti taas katsealuste tervisenäitajaid.
Katsealustel õnnestus edukalt vähendada päevas käidud sammude hulka keskeltläbi 10 000 võrra ja samas suurendada ärkveloleku ajal istudes veedetud aega keskmiselt 103 minuti võrra päevas. Pärast suhtelist tegevusetust halvenes katsealuste arterite talitlus, mis aga pärast kaht nädalat normaalset elustiili taastus.
Uurijaid huvitas, kuidas kehalise aktiivsuse määr mõjutab veresoonte tervislikku seisundit, kuna suurem osa südame-varasoonkonna haigustest saab alguse just veresoonte talitluse häiretest.
Soonte talitluse hindamiseks kasutati nn voolu vahendatud dilatatsiooni (ingl FMD; flow-mediated dilation) tehnikat, mis võimaldab kaardistada arterite laienemise ehk dilatatsiooni ja ahenemise e konstriktsiooni kvaliteeti ja mille põhjal on võimalik prognoosida südame-veresoonkonna haiguste ilmnemise riski tulevikus.
Uurijad avastasid, et vaid kahe tegevusetu nädala jooksul pärssus arterite talitlus ning samal ajal ilmnesid ägedamalt tavapäraseid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid nagu keha rasvasisalduse suurenemine, nimmepiirkonna laienemine, üldine toonuse langus ja diabeediriski näitajate, sh maksa rasvasisalduse ja insuliinitundlikkuse määra halvenemine.
Samuti täheldasid uurijad, et pärast normaalse aktiivsustaseme taastamist pärast kaht nädalat kehalist tegevusetust ei kerkinud inimeste paljud tervisenäitajad katse-eelsele normaaltasemele.
Uuringu tulemused annavad mõista, et isegi suhteliselt väikesed muudatused igapäevases elukorralduses võivad tervisele avaldada mõju — nii positiivset kui ka negatiivset.
Kehalise aktiivsuse määra suurendamist tuleks igal võimalusel soodustada; näiteks võiks kannustada istuvat tööd tegevaid inimesi lõunapausi ajal lühikesi jalutuskäike ette võtma.
Istuva eluviisiga kaasneb terve hulk terviseriske. Igapäevane ohtram liikumine võib olla tervise üldise taseme tõstmise võtmetegur.
