Nimelt selgus, et digitaalsel allkirjastamisel saavad kolmandad isikud uuendada allkirja ajatemplit ehk täpset kellaaega ja kuupäeva, millal sertifikaadi kehtivust kontrollitakse. See tähendab, et dokumendi tegelik allkirjastamine võis toimuda tunduvalt varem, kui see ametlikult välja paistab.

RIA elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul kehtib digiallkiri ka siis, kui selle aeg on hilisemaks muudetud. "Allkirja puhul on kõige tähtsam inimese tahteavaldus ning artikkel seda kahtluse alla ei sea. Samuti pole tegemist ID-kaardi nõrkusega või probleemiga. Allkirjastatud dokumendi sisu pole võimalik mingil moel muuta,“ rõhutas ta.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs laadis ka YouTube'i keskkonda üles video, kus ta demonstreerib täpselt, kui lihtne Eesti Vabariigi presidendi antud digiallkirja ajatempli muutmine arvutiskripti abiga on. Vaata videot artikli päises!