Olukord hukkuvate putukatega on hullem kui arvati

Juba ammu oli teada, et maailma putukapopulatsiooniga on halvad lood, kuid nüüd näitavad värsked uuringutulemused, et probleem võibki olla seni ette kujutatust veelgi mastaapsem.

Saksamaa teadlaste vähemalt miljoni putuka uurimisel selgus, et Saksamaa metsade ja rohumaade putukaliikide hulk on viimase kümne aastaga vähenenud kolmandiku võrra. Saksamaa teadlaste sõnul on selline langus nende jaoks täiesti ootamatu. "See on hirmutav, kuid sobitub hästi ülejäänud valdkonna uuringutega kokku," ütles Müncheni Tehnikaülikooli teadur Wolfgang Weisser Phys.org vahendusel.

Kümme aastat väldanud uuringu käigus vaadeldi kokku 300 erinevat kohta ning 2700 erinevat liiki. Lisaks sellele, et terve hulk aja jooksul täiesti ära kadus, leiti töö käigus, et pea kõikide liikide arvukus on märkimisväärselt vähenemas. Kõige hullem oli olukord põldude või karjamaadega ümbritsetud rohumaade puhul, kus biomassi ehk kõikide alal elutsevate putukate kogukaalu protsent langes keskmiselt 67 protsenti.

Kuid biomassi vähenemist puudutav teadmine oli teadlastel tegelikult ka varem olemas. Just probleemist puudutatud liikide hulk on see, mis töö koostanute sõnul murettekitav on. "See, et probleemiga on seotud kõik putukagrupid ei olnud seni üldlevinud teadmine," selgitas samuti Müncheni Tehnikaülikoolis teadustööd tegev Sebastian Seibold. "Samuti ei olnud enne meie uuringu teada, kas ja millisel määral on probleemist puudutatud metsad," ütles ta.

Kuigi metsaaladel polnud biomassi häving niivõrd laiaulatuslik kui niitudel ja rohumaadel, oli see siiski 40 protsendi ringis. Teadlaste hinnangul olid enim puudutatud sellised putukad, kes oma elu jooksul läbisid pikki vahemaid, kuid lõppkokkuvõttes on olukord halb kõikide pisikeste olendite jaoks. "Meie tulemused näitavad, et putukate biomass ja liikide hulk väheneb kõikide elualade lõikes," kirjutasid teadlased oma töös.

Mis on nende muutuste põhjuseks? Kuigi kliimateemat konkreetses uuringus ei puudutatud, võivad teadlased üpris kindlalt öelda, et rohumaadel ja niitudel on arvukuse vähenemise taga peale pressivad põllumajandusmaad. Samas ei ole töö koostajad kindlad, kas konkreetseks põhjuseks on põllumajanduse intensiivsuse ajalooline kasv või muud põhjused.