Puust ja punaseks: kasko ei aita, kui teed autoga neid asju. Kõnni või kõrvade peal!

LKF juhatuse liige Lauri Potsepp teeb puust ja punaseks, millised on need juhtumid, mida vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko mingil juhul ei korva, kõnni või kõrvade peal.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp selgitab algatuseks, mis vahe on sõidukikindlustusel (rahvakeeli kaskokindlustus) ja liikluskindlustusel.

“Sõidukikindlustus e kasko on auto, muu mootorsõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatud sõiduki kahjustumisest, hävinemisest või vargusest tulenev kahju.”

“Kohustusliku liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest,” selgitab Potsepp peamist erinevust.

Teisisõnu, kindlustusandja hüvitab kohustusliku kindlustusega kahju põhjustaja asemel kannatanule sõidukiga tekitatud kahju. Lepingu tingimused tulenevad enamjaolt liikluskindlustuse seadusest.

Juhtumid, mida kasko EI kata

Lauri Potisepp ütleb, et tavalise sõidukikindlustuse kaitse ehk kasko kindlustuskaitse on üsna lai: “Seetõttu ei tule ka pettumisi eriti tihti ette.” Ehk siis kasko on… peaaegu kõikvõimas. Peaaegu.

Kasko ei hüvita:

– sõiduki puhastamise, hoolduse või remondi käigus tekkinud kahju;
– kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamisel tavalisest erinevates tingimustes, näiteks võidusõidul või treeningul;
– kahju, mis on tekkinud liiklemiseks sobimatus kohas, näiteks metsas, soos, vees vms;
– sõiduki puudulikust hooldusest või remondist tekkinud kahju;
– sobimatust või ebakvaliteetsest õlist, vedelikust, määrdest, kütusest ja nende ainete puudumisest või vähesusest tulenev kahju;
– sõidukis olnud looma põhjustatud kahju.

Lugu jätkub SIIN