ÜKS KÜSIMUS | Kas Kuu saab seniidis olla?
Forte rubriik "Üks küsimus" pakub spetsialistide vastuseid küsimustele, mis meie lugejatel tekivad.
Sellenädalane küsimus: kui Päike on seniidis ainult põhjapöörijoone ja lõunapöörijoone vahel, siis kas on mingi teatud ala maakeral, kus Kuu on seniidis?
Vastab: Tõnis Eenmäe, Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi teadur.
Küsimusele korrektselt vastamiseks tuleb väga põgusalt rääkida taevakoordinaatidest ja sellest, kuidas planeedid ja Kuu taevas liiguvad.
Mingi taevakeha saab kulmineeruda seniidis nendel laiuskraadidel, mis on arvuliselt võrdsed taevakeha ühe taevakoordinaadi - käändega. Mis on aga kääne?
Kääne on koordinaat, mida mõõdetakse taeva põhja- ja lõunapooluse vahel ja ta näitab kaugust taevaekvaatorist. Selle väga hea analoog on geograafilised laiuskraadid Maal.
Taeva põhjapoolusele väga lähedal on hele ja tuntud täht Põhjanael ning kogu tähistaevas näib pöörlevat ümber pooluste (põhjuseks on muidugi Maa pöörlemine ümber oma telje). Taeva pooluste kääne on põhja- ja lõunapooluse korral vastavalt +90 ja -90 kraadi. Taevaekvaatori määrab Maa ekvaatori tasandi lõikumine taevasfääriga. Taevaekvaatoril on kääne 0 kraadi.
Planeedid, Päike ja Kuu liiguvad tähistaevas enam-vähem mööda joont, mida nimetatakse ekliptikaks. Ekliptika (ehk Päikesesüsteemi tasand) ja taevaekvaator (ehk Maa ekvaatori tasand) ei lange kokku, nende vahel on nurk 23,5 kraadi, mis tähendab tegelikult seda, et Maa pöörlemistelg on Päikesesüsteemi tasandi suhtes 23,5 kraadi kaldu (ja just see kalle annab meile aastaajad!). Seetõttu on ekliptika maksimaalne ja minimaalne kääne ka vastavalt +23,5 ja -23,5 kraadi.
Kuna Päikese tee tähtede taustal jälgib täpselt ekliptikat, siis see määrabki ära Päikese maksimaalse ja minimaalse käände. Nagu juba küsimuses mainitud, vastavad nendele käänetele laiuskraadid Maal, põhja- ehk Vähi ja lõuna- ehk Kaljukitse pöörijooned, geograafiliste laiustega 23,5 N ja 23,5 S.
Aga Kuu? Kuu orbiit on Maa orbiidi suhtes 5,1 kraadise nurga all ning see omakorda tähendab, et Kuu tee võib olla ekliptika suhtes +-5.1 kraadi nihkes. Mis tähendab, et Kuu maksimaalne kääne taeva põhjapoolkeral saab olla +28,6 kraadi ja lõunapoolkeral vastavalt -28,6 kraadi. Seega võib Kuu olla seniidis laiuskraadide vahemikus 28,6 N kuni 28,6 S. Kui leida mõnest tabelist või arvutiprogrammist Kuu kääne antud ajahetkel, siis on Kuu mingil just sellel laiuskraadil asuvas kohas seniidis.
Eelkirjutatust järeldub omakorda Eestis nähtava tähistaeva kohta paar fakti. Kui vaatame taevast Tartust (laiuskraad 58,23 N), siis kulmineerunud (siis kui ta on täpselt lõunasuunas) Kuu võib kõige kõrgemal horisondi kohal olla 60,4 kraadi, aga kõige madalamal vaid 3,2 kraadi horisondist!
Saada julgelt ka oma küsimus e-postiaadressile forte@delfi.ee või esita see Forte Facebooki lehel sõnumina.
